Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtlusõpe peab lõppema firma loomisega

    Ettevõtlushariduse eesmärk peab olema luua reaalne ettevõte, sest palja diplomiga ei ole midagi peale hakata. Selleks tuleb muuta ettevõtluse eriala õppekava kõrgkoolis või luua täiesti eraldi ettevõtluskool, kirjutab Eesti Maaülikooli magistrant Jaak Naaber.

    Olen õppinud kõrgkoolis ettevõtlust viis aastat ning kohtunud õpingute ajal hulga aktiivsete ja avatud kaasüliõpilastega. Samas ei suuda ma meenutada ühtki kursusekaaslast, kes on eduka või kasvava ettevõtte omanik. Võimalik, et see on halb kokkusattumus.
    Kuid siit tekib küsimus, miks meile üldse selline haridus, kui meie tegelik kutsumus on ettevõtlus. Mis mõtet on ettevõtlikul noorel kolm kuni viis aastat kõrgkoolis ainult kuivi fakte tuupida? Kas meil on vaja ettevõtlusega seotud teadmisi omavaid raamatupidajaid, ehitusmehi, klienditeenindajaid jt., mis pigem paistab ressursi raiskamisena. Lõpptulemuseks on nurisev noor, kel pole sobiva palgaga tööd – see ollakse temalt juba eos ära võetud.
    Ettevõtluse eriala õppekava kõrgkoolis tuleb muuta või luua täiesti eraldi ettevõtluskool, mille peamiseks eesmärgiks on üliõpilasel/õpilasel kohustus luua tegutsev ettevõte. Sisseastumine kõrgkooli ettevõtluseriala õppima või ettevõtluskooli on seotud olemasoleva äriidee või kooli/riigi tellitud prioriteetsemate valdkondadega. Teoorialoengute kõrval peab olema mentorprogramm, kus osalevad Eesti edukad ja tuntud ettevõtjad või ettevõtluskogemusega oma ala spetsialistid.
    Kogu õppeprotsess on ülesehituselt ühele-kahele ettevõttele suunatud (alates äriplaanist kuni reaalse toote või teenuse turule viimiseni). Ettevõtete loomist toetab kõrgkool/ettevõtluskool (kusjuures koolil on näiteks ettevõtte osakute või aktsiate omamise võimalus), EAS või mõni muu programm.
    Vahe tänase ettevõtluse õppesuunaga on see, et teooriale lisaks praktiseeritakse teadmisi reaalse ettevõtte kujul. Diplomi/tunnistuse kättesaamise kriteeriumiks ei ole traditsiooniline uurimuslik lõputöö, vaid hoopis loodud ettevõtte visiooni või arendusplaani kaitsmine. Kui aga ettevõte ei toimi või ei käivitu nii nagu algselt planeeritud, saab üliõpilane/õppur piisavalt hea kogemustepagasi edasiseks tegutsemiseks ettevõtlusmaastikul.
    Teooria osal pole tänases ettevõtlusega seotud õppekavas suurt häda midagi, aga miks me raiskame ettevõtlust õppivate noorte aega, kes tegelikult ei taha ikkagi oma ettevõtet luua või ettevõtlusega tegelda. Pole põhjust kolm või kolm + kaks aastat teooriat ja kuivi fakte tuupida, kui alles selle järel hakatakse ettevõtte loomist kaaluma - kui üldse hakatakse. Selleks ajaks on tõenäoliselt õppuri elus toimunud suured muudatused ka oma iseseisva elu alustamise osas (pere loomine ning kodu soetamine), mistõttu tekib noorel riskikartus ning temast pole enam suurt asja.
    Üsna levinud on olukord, kus pärast õpinguid on noort kummitamas rahanappus ning vastu võetakse esimene ettejuhtuv (palga-)tööots. Peaasi, et saaks laenud makstud ja pere toidetud. Tihti võetakse ette ka teekond välismaale. Aga see ei tohiks nii olla. Noorel peab olema ettevõtlusväljund juba vastavasse kooli astudes või hiljemalt õppeperioodi ajal tekkima. Keegi või miski peab neid „nakatama“. Vastasel juhul on see ettevõtlusnoore raiskamine.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi „Edukas Eesti“ raames.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Maag Grupp ja Skeleton Technologies said suure tunnustuse
Leedus toimunud Balti M&A ja erakapitali foorumil anti üle Baltimaade suurtehingute auhinnad, mille pälvisid Maag Grupi tehing HKScani Balti üksuste omandamiseks ja Skeleton Technologies rahakaasamise eest tippinvestoritelt.
Leedus toimunud Balti M&A ja erakapitali foorumil anti üle Baltimaade suurtehingute auhinnad, mille pälvisid Maag Grupi tehing HKScani Balti üksuste omandamiseks ja Skeleton Technologies rahakaasamise eest tippinvestoritelt.
Pinged Lähis-Idas: Iraan sattus rünnaku alla
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.