Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kahekordistame Eesti alampalga
Eesti eduks peaksid ettevõtted leppima kokku, et maksavad miinimumina vähemalt kahekordse riikliku alampalga suurust töötasu, teeb ettepaneku vabakutseline ajakirjanik Kerttu Jänese.
Eestis pole puudus edukatest inimestest ega ettevõtetest. Neid on siin õnneks palju. Küsimus on selles, et iga inimene, kes suudab ja tahab tööd teha, peab saama elamisväärset palka. Ükski müüja, koristaja, liinitööline, spetsialist või muu töötaja ei peaks tundma igapäevast muret toidu ja sooja toa pärast.
Umbes 80 000 töötajat Eestis saab alampalka ning neid, kes napilt üle selle, on palju enam. Tänavu on riiklik kuutasu alammäär ehk alampalk täistööaja korral 355 eurot, 2015. aastast 390 eurot. Koos alampalga kasvuga kerkivad aga ka näiteks lasteaia kohatasud, seaduse järgi võib vanema osa määraks olla kuni viiendik palga alammäärast. Muust hinnatõusust rääkimata.
Kasvust hoolimata on alampalk Eestis üks Euroopa Liidu madalamaid, jättes tahapoole vaid Rumeenia, Bulgaaria, Läti, Leedu ja Tšehhi. Luksemburgis on ELi kõrgeim alampalk, 1874 eurot. Alampalgal on ilmekas seos riigi edukusega ning selle järgi kuulume ühte kampa Rumeenia ja Bulgaariaga, aga kaugeltki mitte Luksemburgiga. Sellel taustal jäävad ka Eesti edulood üksikuteks eranditeks, mis ei kirjelda rahva üldist sotsiaal-majanduslikku olukorda.
Alampalk peaks Eestis olema vähemalt kaks korda kõrgem. Praegu pole aga tähtis vaielda, mille arvelt seda tõsta, sest riiklikul tasemel alampalga kergitamine on niikuinii keeruline ja pikk protsess. Oluline on saavutada mõtteviisi muutus, et edukad vähem edukate eest seisaksid. USAs näiteks nõudsid aasta alguses alampalga tõusu 75 juhtivat majandusteadlast, õiglase miinimumpalga seaduseelnõu toetas ka seitse Nobeli preemia laureaati.
Loome Eestis edukate ettevõtete koalitsiooni. Sinna kuulujad sõlmivad ühiskondliku kokkuleppe järgida põhimõtet, et Eesti edukuse võti on võimalikult paljude inimeste toimetulek ja heaolu. Koalitsiooniga liitunud kehtestavad kõigile täisajaga töötajatele minimaalse kuupalga, mis vastab vähemalt kahekordsele riiklikule alampalgale.Sel moel sotsiaalse vastutuse võtnud firmad võidavad sellest ka ise. Tõuseb ettevõtte maine, mis tõmbab ligi häid töötajaid. Kaadrivoolavus väheneb, sest inimestel puudub vajadus iga kümne euro pärast töökohta vahetada. Kõrgem palk kärbib kindlasti ka väljarännet palgapagulaste osas.
Koalitsiooni liitunud ettevõtted võivad oma toodete ja teenuste juures ühtlasi kasutada õiglase töötasu märki. See kinnitab, et antud firmas saavad inimesed oma töö eest elamisväärset palka ja neile on seega tagatud normaalsed majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused. Teadlikud tarbijad toetavad aga sellist märki kandvaid tooteid eelistades omalt poolt kogu rahva üldist heaolu.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi „Edukas Eesti“ raames.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.