Tartu ülikool paremaks kui Harvard

Sest miks peaksin ma Tartu ülikoolis kuulama loengut, kus professor arvab, et börs on vaid spekuleerimine – kui saaksin samal ajal kuulata Nobeli majanduspreemia laureaadi Robert Shilleri loenguid finantsturgudest? Miks peaksin minema matemaatikaloengule, mis seisneb õpiku kopeerimisest tahvlile ja tahvlilt vihikusse, kui samal ajal saaksin matemaatikat õppida Harvardi professorilt? Miks peaksin minema füüsikaloengule, kus professori olekust on näha, et õpetamine on talle vaid ebameeldiv kohustus, kui saan selle  vaadata MIT professori loenguid, mis on täis kirge ja põnevaid eksperimente?

Interneti vahendusel on võimalik staarõppejõudude loenguid vaadata ja kuulata. Saab ka lahendada samu koduülesandeid ja teha samu eksameid, mida tehakse tippülikoolides. Umbes sajadollarise lisatasu eest on võimalik saada nende läbimist tõendav sertifikaat. Kasutame võimalust. 2011. aastat võib nimetada internetipõhise ülikoolihariduse revolutsiooni alguseks. Stanfordi ülikool avas kolm arvutiteaduste ainet kõigile soovijatele. Üheks neist oli kursus „Tehisintellekt“, millele registreeris üle 100 000 inimese, lõpetas 20 000. Järgnesid Harvard, MIT, Yale ja teised tippülikoolid, kes pakuvad oma kursusi tasuta veebilehtedel.

Eesti e-riigis pole midagi tehtud, et seda suurepärast ressurssi kasutusele võtta ja Eesti ülikoolihariduse kvaliteeti paremaks muuta. Vähim, mida tuleks teha, on anda ainepunkte tippülikooli internetipõhise kursuse läbimise eest.  Teine võimalus on asendada tavapärased klassiloengud e-loengutega. Pikemaajalise perspektiivi eesmärk peaks olema kättesaadavate materjalide omapoolne paremaksmuutmine.