Elektrihinda dikteerib ilm

Sageli ei mõisteta, kuivõrd palju mõjutab elektrihinda õhutemperatuur, kuna selle tõusuga võib nõudlus väheneda. Hea näide sellest on möödunud aasta veebruari ja märtsi võrdlus. Harjumatult soe veebruar alandas börsil hinna 39,82 euroni MWh eest, samas kui märtsi -6,3 kraadine keskmine õhutemperatuur tõstis selle 45,28 euroni MWh eest. Lisaks kiratsesid toona ka Skandinaavia veeolud. Näiteks Lõuna-Norras asuvas Saurdali hüdrojaamas pumbati elektri tootmise asemel vett hoopistükkis reservuaari. Elektrienergia defitsiiti ennustati koguni 30 TWh ulatuses (võrdluseks olgu öeldud, et Eesti kogu aastane tarbimine mullu oli 8,1 TWh).

Kui tavaliselt ollakse harjunud, et madala hinnaga hüdroenergia aitab aprillis hindu soodsal tasemel hoida, siis eelmise aasta aprilli esimesel poolel läks teisiti - külm ilm ja hüdroenergia vähesus hoidsid börsihinda kõrgel. Kui 2012. a aprillis maksis börsielekter keskmiselt 36,69 eurot/MWh, siis aasta hiljem oli hind 43,31 eurot/MWh. Mais, kevade saabudes olukord muidugi muutus ja oodatud hinnalangus jõudis pärale.

Vaadates aga muid tegureid peale ilma, millel on voli elektrihinda liigutada, siis peamiseks on siin ülekandevõimsused. Samal ajal kui Skandinaavias nauditi mullu juunis hüdrojaamade ületoomise tõttu pakutavat madalat hinnataset, tuli Eestis maksta keskmiselt 15 euro võrra kõrgemat hinda. Ootamatu hinnatõusu põhjustas EstLink 1 seisak ja ülekandevõimsuste puudujääk, samuti piirangud teiste Balti riikide piiridel.

Kui ilma üle meil voli pole, siis tulevikku silmas pidades aitab hinnataset stabiliseerida just ülekandevõimsuste kasvatamine ning parem informeeritus korralistest remonditöödest nii suuremates elektrijaamades kui riikidevahelistes ülekandevõrkudes. Kuna CO2 turg on sisuliselt läbi kukkunud, aitaksid just need asjaolud hindu sõbralikumana hoida.

Kuu aega tagasi lõplikult elektrituru käsutusse antud EstLink 2 viis Eesti ja Soome vahelise ülekandevõimsuse 1 GWni. Eesti keskmine päevane tarbimine jääb samasse suurusjärku, mis tähendab, et kui Skandinaavias toodetakse palju odavat hüdroenergiat, siis nüüd on meilgi suurem võimalus sellest osa saada.

Silmas tuleb aga pidada, et ühendus Soomega on mõlemasuunaline. Kui seal on elektri puudujääk, siis läheb elekter siit Soome ja hind meie piirkonnas tõuseb.