Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksa head palka ja tunne uhkust!

    Äripäev tunnustab ettevõtjaid, kes on üle saanud iganenud arusaamast, et palgast avalikult rääkimine on tabu, ning julgevad töötasu suuruse üle arutleda nii oma töötajate kui ajakirjandusega. Avatus palgateema puhul on suurepärane, kuid siiani vähekasutatud võimalus ka endale kiiremini ja paremaid töötajaid leida.

    Jää palgast rääkimise osas on Eestis küll hakanud sulama, kuid aeglaselt. Kui Äripäev koostas järgmisel nädalal ilmuvat Palga TOPi ning praegu järjest ilmuvaid artikleid headest palgamaksjatest, kohtasime ettevõtjate ja palgatöötajate seas ettevaatlikkust. Paluti endast mitte kirjutada, tunti kõhedust numbrite avalikuks tuleku ees või hakati otsima vabandusi, miks head palka makstakse või saadakse. Nii veidralt kui see ka ei kõla – paljud ettevõtjad soovisid maha vaikida selle, et oma töötajaid kõrgelt väärtustatakse, ning head palgasaajad omakorda häbenesid oma töötasu. On ju palk kõige otsesem mõõdupuu inimese töö hindamiseks ja hea palk tähendab ennekõike hea töö tegemist.
    Kummalisel kombel on palk siiani tabu ka värbamisprotsessi juures. Igas teises töökuulutuses pakutakse töötajale konkurentsivõimelist palka, mis on tegelikult täiesti mitte midagi ütlev väljend. Üks vähestest vastuvoolu ujujatest on siinkohal aktsiaselts Tavid, kes otsis näiteks tellerit, öeldes välja, et pakuvad brutopalka 1250–1800 eurot kuus. See on ju hoopis selgem lubadus, kui rääkida lihtsalt ümmargusest konkurentsivõimelisusest. Läbipaistvus palkade puhul annab ühtlasi just noortele parema pildi ameti valikul.
    Eriti töötab korraliku palgavahemiku väljatoomine sellisel juhul, kus see ongi töötaja jaoks suurim või isegi ainus motivaator. Kui töö ise ei pruugi pakkuda kuigivõrd vaimset rahuldust või eneseteostusvõimalust, kuid korralik palk võimaldab seda saada mujalt – töötaja saab endale lubada näiteks meelepäraseid koolitusi või maailma avastama minemist.
    Palgaküsimusi ümbritseb palju emotsioone. Aga hea juhi tunnus on oskus emotsioonidest üle olla ning ettevõtte palgataset ja -põhimõtteid töötajatele põhjendada. See aitab ka juhil enesel tõhusamalt läbi mõelda, millise töö ees mis tasemel palka maksta.
    Palgateema kalevi alla panemise põhjus võib olla ka selles, et organisatsioonis on palgakäärid väga suured ning madalama tasu saajate seas võib avalikustamine paksu verd tekitada. Aga siingi on küsimus firmasiseses kommunikatsioonis. Kui tööandja ei suuda palgalõhet töötajatele põhjendada, siis järelikult ongi põhjust häbenemiseks. Samas võivad palgakäärid võib mingis situatsioonis olla täiesti põhjendatud. Kui ettevõte soovib näiteks turgu haarata, on loogiline, et teatud etapil tasustatakse enim tublisid müügimehi.
    Arusaam palgast kui tabuteemast käib tegelikult kokku ühest teisest ajast pärit ideoloogiaga, kus ettevõtja on kasuahne kapitalist ning head palka saadakse vaid ebaausal teel. Seda müüti ei saa murda mitte keegi muu kui me ise – palga maksjad ja saajad. Ka iga-aastase Palga TOPi koostamise, headest palgatöötajatest kirjutamise ning järgmisel nädalal peetava palgafoorumiga soovib Äripäev muuta arusaama palga tähendusest.
    Selleks saatsime ühtlasi ligi 500 paremale palgamaksjale tunnustuseks diplomi. Tahtsime öelda, et hea palk pole häbi-, vaid auasi. On hea meel tõdeda, et paljud neist meiega nõustusid, riputades diplomi oma kontoriseinale.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.