Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahulolu otsi iseenda seest
Inimesed ei ole kunagi töö ja töötingimustega täiesti rahul, sest nad ei tea, mis täpselt rahuolu tekitab, kirjutab ajakirjanik Alyona Stadnik.
Aasta alguses teevad ettevõtted töötajate seas rahuolu-uuringuid, et selgitada, kuidas oldi rahul eelmisel aastal ettevõtte käekäigu ja töökorralduse, organisatsioonikultuuri ja juhiga. Eesmärk on enamasti tagasiside kaudu töökeskkonda ettevõtte eesmärkidega paremini kooskõlla viia ja töötajatele sobivamaks kujundada. Selline uuring kasulik ka igale töötajale, kellel on võimalus oma mõtteid, hinnanguid ning vajadusi väljendada.
Palk ja tunnustus. On kaks põhilist asja, millega inimesed rahul ei ole ja ilmselt kunagi rahul olla ei saagi. Need on palk ja tunnustus. Neid napib peaaegu alati. Kummalisel kombel ei tähenda suur palk alati sugugi rahulolu ja uhkusetunnet. Äripäeva kogemus Palgatopi koostamisel näitab, et suure palga saajad ei soovi sageli sellest rääkida. Ilmneb, et suure palgaga käib uhkustunde ja rahulolu asemel sageli kaasas hoopis ebamugavustunne.
Palgaga ei olda sageli rahul, sest arvatakse, et see ei ole õiglane. Harvem osatakse põhjendada, mida õiglus siinkohal tähendab: õiglust kellega või millega võrreldes silmas peetakse. Ka tundub inimestele sageli, et nad panustavad küll palju, aga palk sellele ei vasta. Tihtipeale jäetakse oma palka hinnates tähelepanu alt välja see, et palka saadakse töö eest, mis pakub eneseteostuse võimalust ja väljakutsetele vastamise rahuldust. Rahulolu ei saa alati rahas mõõta, aga kui jutt käib palgast, siis kiputakse seda enamasti tegema.
Tegelikult palk ei ole juba ammu enam põhimotivaator. Ületanuna teatud piiri, ei muuda 10-20protsendine palgatõus enam midagi. Palga motiveeriv mõju väheneb ka siis, kui töötaja on oma töös edukas, teda tunnustatakse, töö on talle huvitav, tähtis ja vastutusrikas, ametivahetus on meelepärane, on olemas arenguperspektiiv. Töötajale on oluline ka sotsiaalne turvalisus ja kokkulepetest kinnipidamine. Tänapäeval motiveerib paljusid kaugtöö võimalus ja see, et ei pea olema tööl üheksast viieni.
Küsi endalt. Aga millal me oleme lõpuks asjadega rahul? Mis meid tegelikult motiveerib? Millist tunnustust me ootame? Kõigepealt peaks neile küsimustele iseenda käest vastused saama. Ja siis võib selguda, et tegelikult oleme rahul sellega, mis meil on. Ma ei ütle, et peame vähemaga leppima. Aga tänulikkust kogeda ja otsida elus rahast olulisemaid väärtusi võib kasuks tulla igaühele.