Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Otsid töötajat? Võta silmaklapid eest

    Oskustööjõu nappuse üle on aastaid kurtnud paljude sektorite esindajad. Tänases kaaneloos räägivad sama idufirmade juhid-osanikud. Üheks lahenduseks peetakse välismaalt inimeste Eestisse meelitamist.

    Tegelikult pakub raamidest väljas mõtlemine tööjõuprobleemile leevendust ka ilma mujalt rahvast siia toomata. Näiteks võib uusi kolleege palgates hea efekti anda tavalisest erineva sihtgrupi valik, kelle seast töötajaid leida.Kui mingi töö või tegevus on liiga keeruline, võrreldakse seda aeg-ajalt raketiteadusega. Programmeerimine ei tundu omakorda viimasest just kaugel asuvat. Ometi võib ettevõte edukalt omale ise programmeerijaid leida, kui suudab raamidest väljas mõelda ning uusi töötajaid näiteks tänavalt otsida.
    Eilses Äripäevas kirjeldas idufirmana alustanud tarkvaraettevõte Codeborne, kuidas nad värbasid uusi programmeerijad inimeste seast, kes varem polnud selle tööga kokku puutunudki. Nad lihtsalt koolitati paari kuuga välja, piisas IT-huvist ja inseneritaibust. Kuigi idee saadi Ühendriikidest, osutus see Eestiski toimivaks meetodiks.
    Koolita ise aktiivselt. Ja kui juba programmeerijaid saab värvata eelneva töökogemusega inimeste seast, võib samasugust lähenemist kasutada küllap paljudes ärivaldkondades, kus erialale vastav kõrgharidus pole ametikoha vältimatu eeldus. Peab lihtsalt avaramalt mõtlema, et äkki suudame ise vajaliku kaadri välja õpetada, ja mida meil selleks teha tuleb. Ja sellist väljaõpet ette valmistades käiakse ilmselt ka ettevõtte tööprotsess läbi ning sel viisil võib leida mõtlematut ressursikasutust ja muid muutmist vajavaid tegevusi. Kasud juba sees!Üks lahendus ongi olla töötajate koolitamisel ise aktiivne. Uurida teiste ettevõtjate paremaid praktikaid, kuulata konkurente-kolleege nii Eestis kui mujal, rääkida äripartneritega, viies niimoodi kogunenud ideid oma ettevõttes ellu.
    Uusi lahendusi sajab rohkest just idufirmadest. Valimit kitsamaks ajades on just idufirmad tihtipeale need kohad, kus asju lahendatakse teistmoodi. Iduettevõtlus on oma olemuselt katsetamiste äri, kus idee või selle teostus võib töö käigus kümme korda muutuda. Samamoodi proovitakse, milline turundus ja müük kõige efektiivsemalt töötab. Nagu näha, võib siia ritta asetada ka uute töötajate värbamise.
    Selge tegevusmudeli ja rahavooga ettevõtegi võib mõnda uut projekti või ärisuunda alustades läheneda sellele kui idufirmale, ühendades toimiva ettevõtte iduäridele omase kultuuriga. Lisaks annab see iduprojekti kaasatud töötajaile suurema vabaduse ja vastutuse ning kasvatab neis ettevõtlikkust.
    On veel üks tihtipeale kasutamata võimalus uute töötajate leidmiseks. Põltsamaa ametikooli direktor Andrus Kompus kirjutas sel kolmapäeval Äripäevas, et ettevõtjad võiksid ise märksa rohkem osaleda ametikoolide õppeprotsessis ja panustada noorte töötajate väljaõppesse. Siin ei saa tulemust küll täna-ja-kohe või ka kolme kuu perspektiivis, aga vähegi pikemalt ettevõtte arengu peale ette mõeldes tasub sedagi võimalust uute inimeste leidmiseks kaaluda.
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Aastaid tulutut ponnistamist: Vene saatkond rentis kohvitassi eest korterit ega teinud hinnatõusust kuulmagi
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.