Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kriis kindlustunnet ei kõigutanud
Tänases lehes leiab kajastamist Eesti Konjunktuuriinstituudi esimene laiaulatuslikum ettevõtjate seas tehtud uuring pärast Krimmi sündmuste teravnemist Ukrainas. Aprilli alguses läbi viidud küsitluse tulemused on üllatavalt positiivsed.
Tuhatkonna ettevõtte hinnangute toel sündinud konjunktuuribaromeetrid näitavad, et Ukraina kriis ei ole seni veel vähendanud Eesti ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet. See lubab omakorda oletada, et need mõjud jäävadki kardetust väiksemaks.
Optimistlikumad nii oleviku kui tuleviku suhtes on siseturul tegutsevad kaubandus- ja teenindusettevõtted. Oluliselt on kasvanud ka ehitusettevõtete kindlustunne. Välisturgudel tegutsevad tööstusettevõtted turukonjunktuuri paranemist ei tunneta, samas ei tõdeta ka selle halvenemist, mida oleks võinud Ukraina sündmuste ja Venemaa majanduse jahtumise tõttu eeldada. Mõnevõrra süngemates värvides vaatavad tulevikku vaid logistika- ja transpordifirmad.
Varasem kogemus maksab. Kindlasti on oma jälje Ukraina ja Venemaa sündmused juba jätnud nii mõnelegi ettevõttele, kes nendega väga tihedalt seotud. Aga kriisi negatiivne mõju Eesti majandusele tervikuna võib jääda siiski märksa väiksemaks, kui võiks puht matemaatiliselt oletada. Eesti ettevõtjad on varasemates Vene kriisides juba piisavalt karastust saanud. Vähe on neid, kes on praegu kõik munad ühte Venemaa korvi pannud, sest igasugu kriisitagi on idanaabriga äri ajamine piisavalt suure riskiga.
Ka reedel esimese kvartali majandustulemused avaldanud SEB pank tõdes, et Vene turust otseselt sõltuvad ettevõtted on nüüdses olukorras juba astunud samme, et leida oma kaupadele alternatiivseid turge või tarnijaid. Rõõmustav ongi näha, et lai ring ettevõtjaid on hakanud aktiivselt tegelema konkurentsivõime parandamisega. Seega on tänavu oodata selge sihiga investeeringuid ning uuenduste aktiivsemat rakendamist kõikjal majanduses, tõdes SEB panga juhatuse esimees Riho Unt panga saadetud pressiteates. Seega (võimalik) vähenemine idas võib hoopis kaasa tuua kasvu kusagil mujal.
Euroopal läheb paremini. Teiseks turgutab meie ettevõtlust ja kindlustunnet seegi, et kriisist väljuvas Euroopas on majandus tõusujoonel. Kes ettevõtjaist tunnetab seda oma nahal, kes on rohkem majandusnäitajaid jälginud. Mäletatavasti tuli euroala tervikuna mullu neljandas kvartalis välja ülejäänud aasta väldanud aastases võrdluses majanduslangusest. Euroala majandus kasvas aastases võrdluses 0,5% ja ELi oma 1%. Eurostati numbrite järgi kiirenes majanduskasv näiteks Saksamaal 1,4 ja Prantsusmaal 0,8 protsendile. Kvartaalses arvestuses ületas kasv nii Saksamaal kui Prantsusmaal analüütikute ootusi.
Euroopal läheb seega praegu märksa paremini kui aasta tagasi ning seegi pehmendab meie ettevõtete jaoks võimalikke idaturult puhuvaid jahedamaid tuuli. Paraku ei ole Eesti ühe peamise ekspordi- ja kaubanduspartneri Soome olukord veel piisavalt kiita. Samas tõi siingi eelmine nädal rõõmsamaid noote. Nii teatati kahest suurest investeeringust viimasel kümnendil suuri sulgemisi ja koondamisi üle elanud Soome metsa- ja paberitööstusesse – Metsä Group plaanib investeerida 1,1 miljardit eurot ja Stora Enso 110 miljonit eurot. Seegi märgilise tähendusega uudis Soome majandusest omab meie ettevõtjate kindlustundele positiivset mõju.
Autor: 1185-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.