Õhtusöök tehingu nimel - kas tõesti kuritegu?

07. mai 2014, 15:56

Soodustuste andmine lepingu vms vastuteene eest ei ole keelatud ainult riigi, vaid ka äripartneri esindajale. Advokaat Oliver Nääs tõstatab küsimuse, kas see peab nii olema.

Korruptsioonina on ajalooliselt käsitletud ametiisikule usaldatud võimu kuritarvitamist omakasulistel eesmärkidel. Altkäemaks ja pistis on olnud kriminaliseeritud eesmärgiga tagada usaldus riigiametniku aususse. Riik funktsioneerib põhimõttel "Lubatud on ainult see, mis on seadusega otseselt lubatud", mistõttu võib ametnik lähtuda vaid seaduses ettekirjutatud põhimõtetest. Avaliku võimu esindajal ei ole õigust lähtuda isiklikest sümpaatiatest või  tõekspidamisest. Selliselt kaitseb korruptsiooni keeld ametnike ausust õiguse rakendamisel, et igal kodanikul oleks võrdne võimalus tarbida kõigile kuuluvat avalikku ressurssi, mis ametnikule on usaldatud.

Erasektor seevastu lähtub vabas ühiskonnas põhimõttest "Lubatud on kõik, mis ei ole otseselt seadusega keelatud". Erasektoris käsutatakse eraomandit ning omanikul on õigus oma varaga vabalt ümber käia. Seetõttu ei ole äritehingutes keelatud lähtuda näiteks isiklikest sümpaatiatest ja tõekspidamistest. Erasektoris tegutsejal on laialdane õigus kujundada oma tegutsemispõhimõtted ise.

Sellise laialdase diskretsiooni puhul ei ole aga põhjendatud kaitsta erasektoris tegutseja ausust samamoodi nagu riigiametniku puhul. Erasektoris tegutseja defineerib tegutsemispõhimõtted ja seeläbi ka aususe suuresti ise ning tihti tehingupõhiselt, mistõttu vajadus tagada mingitest kindlatest reeglitest kinnipidamine selles kontekstis ei aktualiseeru.

Äriühingute juhatuse liikmetel, kes tehingu teevad, on kohustus olla esindatava äriühingu suhtes hoolas ja lojaalne. Seega juhul, kui äriühingute juhatajad soodustuste andjana ja saajana sõlmivad ikkagi äriühingutele kasuliku tehingu, ei ole nad eiranud enda kohustusi äriühingu ees. Kuna äriühingul ja selle juhatajal ei ole üldjuhul kohustust kohelda isikuid võrdselt, ei saa ka soodustuse andja konkurendid kurta millestki ilmajäämist, sest vaba turu toimimise põhimõtete järgi ei ole nad kunagi millekski õigustatud olnudki. Ja kui äritehing on veel täielikult seaduslik, ei saa ka riigil pretensioone olla. Kui keegi ei kaota midagi, siis keda ja mille eest nii paaniliselt karistusähvardusega kaitseme?

Erasektori korruptsiooni kriminaliseerimist on õigustatud vajadusega tagada majandusareng ja vaba konkurents. Nende eesmärkide saavutamiseks kehtib konkurentsiõigus, mille rikkumine on paljuski ka korruptsiooniregulatsioonist eraldiseisvalt kriminaliseeritud. Näiteks on tarbijate huvides keelatud sõlmida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid või ära kasutada turgu valitsevat seisundit. Nii on tagatud ka tarbija huvi saada turult kvaliteetset toodet või teenust võimalikult odavalt. Tarbija huvidega ei ole aga põhjendatud sekkuda nii intensiivselt erasektori tegutsemispõhimõtetesse, kui seda on pistise kriminaliseerimisega tehtud. Tarbijal puudub õigustatud huvi nõuda ettevõtjalt tehingu tegemist mingi konkreetse isikuga mingitel konkreetsetel tingimustel.

Hetkel on karistusseadustiku kohaselt kuriteona käsitletav ka kallima õhtusöögi või lühema puhkusereisi väljategemine äripartnerile eesmärgiga sõlmida mingi tehing. Kuigi suunised korruptsiooni kriminaliseerimiseks erasektoris tulevad Euroopast, peaksime mõtlema, kuidas ja millises mahus peame vajalikuks karistusõiguslike meetoditega sekkuda vaba turu toimimisse ning eraomandi käsutamisse. Kehtiv regulatsioon on ilmselgelt ebaproportsionaalne.

Autor räägib teemast seminaril „Lubatud ja lubamatu käitumise piir äritehingutes“ 12.05

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. May 2014, 15:06
Otsi:

Ava täpsem otsing