Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lauri: soe talv ei ole häma

    Viimastel päevadel on iroonitsetud selle üle, et soe talv on küll mõjutanud Eesti majanduskasvu, kuid ei ole seda teinud Lätis ja Leedus. Justkui oleks jutt sooja talve negatiivsest mõjust majanduskasvule häma. Tegelikult ei ole, selgitab peaministri nõunikust majandusanalüütik Maris Lauri.

    Soe talv on üks paljude teiste põhjuste seas, miks Eesti majanduslangus oli selline, nagu ta oli.
    Energeetika on nii soojus- kui ka elektrienergia tootmine ning soe talv vähendab ka elektrienergia tarbimist, sest elektrist saadakse samuti soojust, tarbimine kipub sealjuures vähenema just ettevõtetes. Elektrienergia tarbimist mõjutab ka selgem taevas – sademerohkematel perioodidel kulub seda valgustuse jaoks rohkem. Need on tõsiasjad, millele ilmselt keegi vastu ei vaidle.
    Soojusenergia tootmine vähenes Eestis I kvartalis 11,5% eelmise aastaga võrreldes. Elektrienergia tootmine vähenes 19,3%, kuid elektrienergia tarbimine vähenes oluliselt vähem, vaid 5,2%. Elektrienergia tarbimine vähenes ettevõtetes üle 8%, samas kui majapidamised suurendasid elektrienergia tarbimist ligi 4%. Ettevõtete elektritarbimise vähenemisel võib olla mitmeid põhjuseid: tootmismahtude vähenemine (eriti kui mahud vähenevad energiamahukates sektorites, näiteks keemiatööstuses), energiasäästlikum tarbimine ja teiste energiaallikate kasutamine. Kuid eeltoodud numbrid viitavad ka sellele, et elektrienergia tootmine vähenemise taga ei ole üksnes Eesti ettevõtete väiksem elektrienergia tarbimine.
    Elektrienergia tootmine vähenes ka seetõttu, et Eesti importis elektrienergiat rohkem (numbrid näitavad, et kasv oli 45%) aga ka seetõttu, et Eesti eksportis elektrienergiat vähem (10%). Import tuli Soomest odavama elektrienergia näol, eksport vähenes seetõttu, et Eestil oli võimalus lõunanaabritele elektrit müüa väiksem. 2013. aasta I kvartalis tarbiti Eestis toodetud elektrist siin 76%, sel aastal 89%.
    Niisiis vähenes Eesti elektrienergia positiivne ekspordibilanss I kvartalis enam kui poole võrra, samas kui näiteks Lätis jäi negatiivne ekspordibilanss (ehk siis import oli suurem ekspordist) enam-vähem sama suureks. See tähendab, et elektrienergia ekspordil-impordil oli Eesti majanduskasvule negatiivne mõju, kuid Lätis mõju ei olnud. Hetkel küll andmed puuduvad, kuid tõenäoliselt ostsid lõunanaabrid elektrit rohkem Venemaalt.
    Soe talv ja elektrienergia mõjutasid Eesti majanduskasvu kahte kanalit pidi: ühelt poolt vähenes kohalik tarbimine (ja seega vähenes ka vajadus rohkem toota või importida), teisalt importisime me rohkem ja eksportisime vähem. Kui bilanss oleks olnud teistpidi või isegi jäänud samaks, oleks ilmselt ka Eestis elektrienergiatootmismahud olnud suuremad.
    Võib arvata, et mõni teatab nüüd, et peaks ikka selle elektrikaabli Soomega kinni panema, et ikka kohalikele inimestele rohkem tööd anda. Kuid Estlink2 avamine on see, mis on toonud Eestisse Lätist-Leedust odavama elektrienergia. Olukord oleks kindlasti Eesti jaoks soodsam, kui elektriühendused Eesti ja Läti vahel oleksid võimsamad ja meie võimalused lõunanaabritele elektrienergiat müüa paremad. Kindlasti oleks ka lätlastel ja leedukatel parem meel odavamat elektrienergiat tarbida.
    Soe talv võis Eesti majandust veelgi enam mõjutada: metsatööstus, talipuhkusele orienteeritud ettevõtted ja mõned kauplusedki ilmselt sellest erilist rõõmu ei tundnud. Samas muidugi võib oletada, et teiste jaoks (nt ehituses) olid ajad paremad. Kuid planeerimata soodsamaid olusid ei pruugitud osata ära kasutada ja eks tuleb meeles pidada ka võimalusi (ehituses on ELi rahad ilmselt tähtsamaks muutunud kui ilmastik).
    Allikas: Maris Lauri blogi
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.