Riigikogulased nuumavad end

Seadus tagab rahvasaadikutele riigikogust lahkudes hüvitiseks kolme kuni kuue kuu palga. Seda isegi siis, kui rahvasaadik maandub riigikogu pingist otse järgmisele, tema jaoks soojas hoitud töökohale, või astub pärast vähemalt aastapikkust saadikutööd ise ametist tagasi.

Erasektoris ootab koondatut teatavasti ühe kuu palk, vaid viie ja enama aasta pikkune staaž võimaldab enamat. Omal soovil ja poolte kokkuleppel lahkujad ei saa mõistagi mingit hüvitist.

Riigikogus on aga hoopis teised lood. Kui rahvasaadik on riigikogus olnud alla aasta, saab ta lahkudes kaasa kuni kolme kuu palga. Olles vastu pidanud aasta või kauem, lahkub saadik poole aasta palk taskus. Erandid, mil lahkumistasu ei maksta, on saadiku suundumine teise riigiametisse enne tema volituste lõppu ja süüdimõistev kohtuotsus, samuti kestev töövõimetus ning surm.

Värskeim näide sellest, kuidas riigikogulase lahkumishüvitis pole vajaduspõhine, on IRLi liikmest saadiku Lauri Vahtre juhtum.

Meenutagem, et Vahtre pikaaegne sõber ja erakonnakaaslane Mart Laar, endine kaitseminister, võttis Vahtre 2011. aasta suvel, pärast viimase ebaõnnestunud katset riigikokku pääseda, kaitseministeeriumi avalike suhete nõunikuks. "Võttis nõunikuks" tähendab, et ametikoha konkursil osalemise tingimus oli doktorikraad, mis töökoha kenasti Vahtrele kätte mängis.

Tänavu jaanuaris siirdus Vahtre lapsehoolduspuhkusele läinud Reet Roosi asemel riigikokku. Tema kui asendusliikme aeg riigikogus kestab juuni alguseni ehk kokku neli ja pool kuud. Kaitseministeerium hoiab seni Vahtrele kenasti alles tema töökoha – ministeeriumi kinnitusel on selline praktika igati tavapärane.

Vahtre võimalus maanduda riigikogust tagasi kaitseministeeriumisse iseenesest väga ei üllatagi. Kui poleks üht konksu. Nimelt saab Vahtre riigikogust lahkumishüvitisena kaasa üle 10 000 euro ulatuva brutotasu ehk kolme kuu palga. Kaitseministeeriumi palgaandmetest selgub, et ministeeriumis teenis Vahtre 2012. aastal kokku 21 120 eurot. Seega saab ta pärast lühiajalist põiget riigikokku lahkumishüvitisena peo peale pool varasemast ministeeriumitöö aastapalgast.

Ma ei mõista hukka lahkumishüvitist, kui see täidab oma eesmärki. Riigikogu liikmete lahkumishüvitise eesmärk on võimaldada saadikul rahulikult uus töö otsida. Sageli on aga lahkuval saadikul uus töö kohe olemas või on ta juba riigikogulasena ettevõtja, töötab mitmel rindel jne. Seetõttu oleks õiglane, kui riigikogust lahkumise hüvitis lähtuks vajadusest.

Minu arvates võiks iga saadik riigikogust lahkudes saada ühe kuu palga suuruse hüvitise ja täiendavat hüvitist üksnes vajadusel, näiteks kui saadik pole selle aja jooksul leidnud uut töökohta.

Lahkuvate riigikogulaste poputamise piiramisega kokkuhoitav summa poleks küll teab mis suur, kuid midagi head saaks sellega kindlasti korda saata. Abivajajaist meil puudust ei ole. Pealegi oleks boonuseks rahva õiglustundega arvestamine.