Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Igasse firmasse maksuametnik
Presidendi välja kuulutatud 1000euroste arvete deklareerimise kohustus toob ettevõtjatele kaasa tuhandetesse eurodesse ulatuvaid väljaminekuid. Kõigi peale kokku isegi miljonitesse, kümnetesse miljonitesse. Kui palju täpselt, ei oska keegi mõistagi täpselt ette öelda.
Toetugem siinkohal kaubandus-tööstuskoja arvutustele, mille kohaselt kaasneb seadusemuudatuse rakendamisega ettevõtjatele ühekordset kulu umbes 15 miljonit eurot. Sellele lisandub iga-aastane halduskoormus suurusjärgus 40 miljonit eurot (pessimistlikumate arvutuste koheselt koguni 80 miljonit). Seejuures on arvestatud, et muudatus hõlmab Eestis umbes 80 000 ettevõtjat.
Seega hinnanguliselt 300 miljoni euro suurusest maksupuudujäägist hinnanguliselt 30 miljoni euro kättesaamiseks koormatakse ettevõtjaid aastas hinnanguliselt 40 (80) miljoni eurose väljaminekuga. Pluss ühekordsed kulud. Pluss suur hulk rahuolematust.
Oletagem nüüd seda trendi utreerides, et riik soovib kogu maksuaugu erinevaid rakendusi kasutades täis toppida. Sama proportsiooni jätkates saame tulemuse, et aastas 300 miljoni euro kättesaamiseks oleks ettevõtjate õlule pandav iga-aastane koormis hinnanguliselt 400-800 miljonit eurot, lisaks veel 150 miljoni jagu ühekordseid kulusid.
Sellisele summale mõeldes oleks erinevate seadusemuudatuste väljamõtlemise asemel vist juba otstarbekam kohustada iga ettevõtet palkama endale (osalise töökoormusega) n-ö oma maksuametnik, kes maksude tasumisel kohapeal silma peal hoiab. Aga jah, raha võib ju nii kätte saada, ent nüüd juba niigi suure põntsu saanud ettevõtjate usaldusest oleks riik ilmselt siis täiesti ilma.
Autor: Peep Talimaa, Peep Talimaa
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.