Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mandel: lihtsuse ja maksuameti ruulimise aeg on läbi

Lihtsal maksusüsteemil on kaks viga. Esiteks kahandab see konkurentsivõimet niššides ja teiseks toodab ühesuguse totaalse lauskontrolli vajadust, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Eesti (maksukorralduse, deklaratsioonide täitmise, dividendipoliitika jne…) edu aluseks on lihtsus ja ühetaolisus. Sellist põhimõtet oleme korrutanud ja seda on meile korrutatud aastaid. Nüüd on aeg liigse lihtsustamise aupaistesse tõstmise asemel asuda keerulisemate valemite väljatöötamisele.

Lihtsal maksusüsteemil on kaks viga. Esiteks kahandab see konkurentsivõimet niššides, millest mõned võivad olla meile kaotamiseks liiga suured. Ja teiseks toodab see ühesuguse totaalse lauskontrolli vajadust. Mõlemad töötavad lõpuks ettevõtluse põhialustele vastu.

Raha ligimeelitajana peab Eesti riik end ettevõtjatele, töökohtade pakkujatele samamoodi müüma, nagu ettevõte igapäevaselt oma klientidele. Oleme ja jääme sõjaka suure naabri kõrval paiknevaks väikese rahvaarvuga riigiks, kes asub oma kehvade ühendusteedega Euroopa keskustest kaugel. Miks peaks raha siia tulema ja siia jääma?

Igale kliendigrupile oma. Ettevõtjatena teame, et ühe puuga löömise asemel on praegu kasvamiseks vaja väga selgelt segmenteerida erinevad kliendigrupid ja välja töötada neile erinevad lähenemised. Ma ei räägi iga siia investeerida sooviva või töökohti loova ettevõtja erikohtlemisest. Kuid ehitus-, kaubandus- ja tehnoloogiafirmadel, tegelikult kõigil suurematel või perspektiivikamatel majandusharudel on oma spetsiifika, mida riik võiks nendega suheldes ja neid maksustades arvestada.

Keerukam ja igale olulisele kliendigrupile, sh meile vajalikele välisinvesteeringutele eraldi õmmeldud lähenemine, mis puudutab maksusüsteemi või aruandlust või mis iganes riigi ja kliendi vahelist suhtlust, võiks olla Eesti jaoks väga suure potentsiaaliga.

Siin on veel üks oluline seik. Keerulisemat müüki praegu mitte ainult ei põlata, vaid selle vältimine on lasknud riigi tasandil võimule tulla back-office`il ehk tugistruktuuridel, näiteks maksuametil. Igasuguse halva hälbe vähendamiseks on rakkesse pandud kõik turuosalised. 1000 päti eest saavad mööda kukalt 50 000 ettevõtjat.

Tugistruktuur esitab nõudmisi. Tugistruktuurid ei saa ettevõttele ette kirjutada, milline on ettevõtte äriplaan või kuidas ta käivet tegema peab. Tegelikult peab olema vastupidi – tugistruktuurid aitavad ettevõtte juhtide tehtud pandud äriplaani täita ja kliente teenindada.

Olukorras, kus meil on loodud erinevaid e-riigi elemente, pole neid suures pildis kasutatud mitte eelkõige klientide (siin elavad inimesed ja tegutsevad ettevõtted) edu hüvanguks, vaid nendesamade tugistruktuuride elu lihtsustamiseks.

Tundub, et meie peame back-office´i tööd lihtsamaks tegema, mitte nemad ei tee meie elu kiiremaks ja mugavamaks. Kogu austuse juures maksuameti vastu - tugistruktuurile on siiski omane asju enesekeskselt näha ja kogu ülejäänud maailma endale mugavamasse sängi kohandada. Mõelgem näiteks IT-le oma ettevõtetes.

Mitte asjata ei tunne ettevõtjad end viimaste ja plaanitavate seadusemuudatuste osas (1000euroste arvete deklareerimine, töötajate registreerimine, ametiautode plaanitav käibemaksuarvestus) end pettunute ja tujututena. Ettevõtjad, kellest 95% on iga päev oma tööd ausalt teinud ja - mis veel olulisem - oma töötajatega usaldava õhkkonna rajanud, tunnevad motivatsiooni langust.

Ettevõtjad on solvunud. Äsjasel Eesti töötaja- ja peresõbralikumate firmade autasustamisel tegi üks poodiumil seisnud firmajuht poliitilise avalduse. Ta ütles, et esmakordselt tunneb ta, et ei taha Eesti ettevõtjana tegutseda. Et ta tunneb, et tema riik ei usalda teda. Ja seda ütleb aus, väga hea sisekliima ning väga heade tulemustega ettevõtte juht. Sellist avaldust pole mina selle 20 aasta jooksul, mil oleme TOPide võitjaid autasustanud, kuulnud.

Riigijuhid, usalduslik õhkkond on hirmus oluline, nii organisatsioonis kui riigis tervikuna. Ilma selleta ei tule tulemusi. Kontrolli ja pideva piitsutamisega; pidevalt tunde tekitamisega, et sa oled süüdi; pidevalt vaid negatiivsele tähelepanu juhtimisega, n-ö võõrasema atmosfääri tekitamisega, lõhute te midagi, mida on väga raske taastada.

Meil on olemas üsna head e-riigi alused ja oleme ka üsna kompaktsed. Kasutagem siis neid võimalusi mitte veel parema Exceli ülevaate saamiseks, vaid loovama ühiskonna tekitamiseks. Loobugem lihtsuse kultiveerimisest, mille taha peitub juba liiga pahatihti tegelikult tugiüksuste soov oma elu lihtsustada ja veel paremini kõike tehtut kontrollida. Mis siis, et aruandluse kasv tuleb lisaväärtuse tekitamise arvel.

Ärgem eeldagem ettevõtjast suli. Jah, kontroll on ka oluline, kuid veel olulisem on, et oleks, mida kontrollida. Esimene optsioon peab olema väärtuse tekitamine ja siis alles kontroll. Praegu on üha enam vastupidi.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.