Tarmo Tanilas: minu sulased

Rekordmadalad intressimäärad ei ahvatle enam ilmselgelt hoiustajaid ning seetõttu on kuulda pahameelt nii pankade, riikide kui ka poliitikute suunal. Kahjuks pole sellisest kriitikast kasu, sest tänased intressitasemed on paljude riikide varasemate aastakümnete üle jõu elamise tagajärg. Lähiaastatel pole Euroopas kiiret intressimäärade tõusu ette näha.

Mida teha säästudega? Kuidas siiski raske tööga teenitud säästudele mõistliku riskitaseme juures lisatootlust leida? Paljud pakuksid ilmselt kiirelt ühe alternatiivina hoiuste asemel võlakirju. Just võlakirjadel möödunud paaril aastal ette näidata erakordselt head tulemused. Võlakirjade tootlused on rekordmadalal tasemel ning intresside ootamatu tõusu korral tuleks olla valmis võlakirjade hindade languseks. Seega pole võlakirjade riski-tulu suhe täna enam sugugi atraktiivne.

Kogenumad investorid oskavad ühe võimalusena kindlasti nimetada ka investeerimishoiuseid, mis on headel aegadel deposiitide tootlust kordades ületanud. Kahjuks on tänastel intressitasemetel aga ka pankadel raske pakkuda atraktiivseid investeerimishoiuseid.

Lahendus raha ostujõu säilitamiseks ning kasvatamiseks peitub finantsasjade pikemaajalises planeerimises ning personaalse finantskirjaoskuse parandamises. Seega tuleks esmalt varuda piisavalt aega ning panna detailselt paika enda finantsplaanid. Lähema aasta jooksul vaja minev raha peaks olematutest intressidest hoolimata olema deposiidis. Samuti võiks ootamatuste tarvis deposiidis olla poole aasta suurune isiklikule tarbimismustrile vastav  puhver. Sealt edasi tuleks olla juba natukene nupukam ja käituda nagu ettevõtte omanik või hea finantsjuht.

Edu saavutamiseks on vaja toimivat strateegiat ning püsivust endale kehtestatud reeglitest kinnipidamisel. Strateegia valikul tuleb esmalt vastata küsimusele - mida ma soovin saavutada? Kas eesmärk on teenida jooksvat rahavoogu või on soov keskenduda peamiselt aktsiate hinnakasvule? Millised on mu teadmised ja kogemused ning millist riski olen ma valmis võtma?

Mulle meeldib rahavoogu tootvatesse aktivatesse investeerimine ning viimased aastad olen keskendunud just sellele. Lähema aasta jooksul mitte vajamineva raha suunan kohe investeerimiskontole ning soetan nende eest tugeva bilansiga ning häid dividende maksvate firmade aktsiaid. Nimetan neid firmasid enda sulasteks, keda tuleb hoolikalt valida, kuid keda hästi koheldes teenivad nad korralikku tootlust. Ma ei vali oma sulaseid vaid hooajatöödeks. Hea sulane on nagu pereliige, kes on sinu elus kogu aeg tähtsal kohal.

Hetkel on mul tööl üksteist sulast - kuus norrakat, kaks soomlast, üks rootslane, üks hollandlane ja üks eestlane. Eesmärk on kasvatada aja jooksul sulaste arv kahekümneni. See on just paras kogus, et vara oleks piisavalt hajutatud, et jõuaks korralikult sulastel silma peal hoida ning et dividendid saaksid laekuda eri ajal. Viimane on vajalik pideva sissetuleku tekitamiseks ning annab ka võimalusi paremini turgude nõrkushetki ära kasutada. Lisaks on mul jälgimisnimekirjas jooksvalt 50 sulast, sest kui mõni olemasolev sulane peaks laisaks muutuma, siis saab ta välja vahetada ja turult virgem asemele tuua.

Millal osta, milla müüa? Dividendiinvestorina keskendun ettevõtetele, mis on kümne viimase aasta jooksul järjepidevalt suutnud inflatsiooni ületavalt väljamakstavaid dividende suurendada, elimineerimaks firmasid, millel on lühiajaliselt lihtsalt õnne olnud. Oluline on osta ettevõtet, mitte aktsiat. Intelligentne dividendiinvestor peaks teadma, et ka maailma parim dividendifirma pole väärt seda,et selle eest maksta ükskõik millist hinda. Tuleb olla kannatlik ja osta aktsia siis, kui dividendidest laekuv tulumäär on piisav. Kui aktsia jooksev dividendi tulumäär on üle 5% ning tema pikaajaline tulumäär on üle 10%, on reeglina tegemist hea ostukohaga, sest pikaajaliselt kipuvad aktsiate dividendid liikuma nende keskväärtuse juurde. Aktsia hinna tõustes ning väljamakstava dividendi tulumäära vähenedes tuleks aga endale uus sulane leida.

Investeerimise raskeim osa on mittemidagitegemine. Paljude investorite kehva tootluse peamiseks põhjuseks on liiga sagedane tehingute tegemine, mis suurendab komisjonitasusid ning kohustusi maksuameti ees. Aktsiatest tuleks vabaneda, kui ettevõte teatab dividendi vähendamisest või siis on jooksev dividendi tulumäär langenud alla soovitud taseme aktsia kiire hinnatõusu tõttu.

Legendaarne Warren Buffett on igapäevaseid aktsiahinna kõikumisi võrrelnud ebakindla naabriga, kes seisab sinu farmi juures ja röögib hinnapakkumisi, millega ta farmi ostaks või müüks. Kui naabri hinnarööked on naeruväärselt madalal tasemel, siis tuleks teda ignoreerides põllumajandusega edasi tegeleda. Kui aga röögitu on absurdselt kallis, siis võiks farmi ära müüa.