LNG-terminal Soome, fookus torudele

Artikkel

- Arvamused
- 26. juuni 2014 kell 5:11
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
LNG-terminal Soome, fookus torudele
Eestile on LNG-terminalist olulisem Soome ja Eesti vahelise gaasiühenduse kiire loomine ehk Balticconnectori rajamine.
Euroopa Komisjon ei toeta plaani, mille järgi saavad 160 000 kuupmeetri suuruse LNG-terminali nii Soome Inkoo kui ka Paldiski. Uus kava tuleb esitada 19. augustiks. Märgid näitavad, et kahte LNG-terminali sama toetusraha toel Läänemere äärde ehitada ei saa.
Toimetuse arvates võiks Eesti loobuda veeldatud maagaasi (LNG) terminali ehitamiseks toetuse küsimisest põhjanaabrite kasuks. Eestile on olulisem kahe riigi vahelise gaasiühenduse kiire loomine ehk Balticconnectori rajamine.
Euroopa Liidu toetusfondidest rahastatavate projektide üle otsustamine võtab alati aega, isegi kui toetus projektile on olemas. See pole ka ime, sest tegu on enamasti suurte projektidega. Kui aga pole isegi komisjoni toetust – nagu on juhtunud kahe LNG-terminali kavandamisega –, võib liigne kompromissitus viia ELi rahastusest ilmajäämiseni, või selle lükkumiseni kaugesse tulevikku, mis ei oleks samuti Eesti huvides.
Pole mõtet jääda piike murdma. Äripäev on leidnud, et mõlema riigi huvides on Eesti ja Soome majanduse ühtesulamine. Konkurendi asemel Soome kui partnerisse suhtumine tähendab aga sedagi, et meil ei ole mõistlik jääda jäärapäiselt murdma piike selle üle, kummale poole Soome lahte pannakse ELi toetusega püsti LNG-terminal.
Terminali asukohast olulisem on sarnaselt elektriturgu ühendanud Estlinkidega 1 ja 2 ühendustoru rajamine kahe riigi vahele. Seega võikski Eesti loobuda toetuse taotlemisest Eestisse rajatavale LNG-terminalile ning keskenduda Eestit ja Soomet ühendava gaasijuhtme Balticconnector võimalikult kiirele ehitamisele.
ELi toetusraha minek Soome võib halvimal juhul tähendada, et Eestis jääbki seda mõõtu LNG-terminal ehitamata. See tähendab pikas plaanis mitutkümmet loomata töökohta ning ehitamata jäävat suurobjekti.
Teisalt loodame, et Soome riik ei tee Eesti ehitusfirmadele LNG-terminali ehitamiseks hangetel osalemiseks takistusi. Siis võib ehitamisest kasu tõusta ka Eestile.
Tulu tõotav projekt toetuse puudumise taha ei jää. Samas ei ole sugugi välistatud ühe või koguni mitme LNG-terminali kerkimine Eestisse ilma toetuseta. Majanduslikku tulu tõotav projekt selle taha kindlasti ei jää.
Näiteks on Alexela Grupi suuromanik Heiti Hääl aastapäevad tagasi öelnud, et Paldiskis tehti projektiga algust juba 2008. aastal, mil Eestis oli üldse LNG-terminalist teadjate hulk väike. “Ettevõtja edu üks saladusi on olla ajast ees ja mõelda asjadele, mis tulevad mingi aja pärast,” rääkis Hääl. Vaevalt küll ELi toetusest ilmajäämine neid plaane nüüd seisma paneb. Seda enam, et ELi toetus terminali rajamiseks on võrdluses Balticconnectori toetusega märksa väiksem.
Samm energiasõltumatuse poole. Spetsialistide hinnangul mängib Eesti energiajulgeolekus suurt rolli eeskätt ühendus teiste riikide ja sealse gaasituruga. Soome ja Eesti LNG-terminali asukoha vaidluse taga on seni suuresti oodanud ka gaasijuhtme rajamine Balti riikidest Poola.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse infonõunik Heiki Linnamägi on kirjutanud, et lisaks LNG-terminalile ning Balticconnectorile lõpetaks Leedu ja Poola gaasivõrgu ühendamine Baltimaade ja Soome gaasituru eraldatuse ülejäänud Euroopast. See võimaldaks meile ligipääsu Norra gaasile, mis on üks suur samm edasi gaasisõltumatuse saavutamisel Venemaast.
Autor: 1185-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum