Julgeolekuta jääb lühikeseks iga äri

Euroopa Liit, USA, Kanada, Austraalia, Norra ja teised riigid on kehtestanud Venemaa suhtes sanktsioonid ja piirangud, sest paraku pole poliitilised ja diplomaatilised sammud andnud mingitki tulemust. Venemaa okupeerib ikka Krimmi, mahitab relvastatud vastuhakku Ida- Ukrainas. Lisaks rohkem kui 1500 Ukraina elanikust hukkunule on kogu selle tegevuse tulemusel surma saanud ka 298 paljude riikide kodanikest lennureisijat. Maailm on näinud, kuidas käidi ümber allalastud lennukis hukkunud reisijate ja nende mälestusega.

See kõik on põhiline põhjus ja kontekst, kui nüüd arutatakse Venemaa otsuse üle loobuda põllumajandustoodete impordist. Ja seda põhjust ei tohi korrakski unustada. Põhjus on see, et Venemaa võttis jõuga naaberriigist tüki ning jätkab agressiivset tegevust, selle asemel et üritadagi leida poliitilisi ja diplomaatilisi lahendusi.

EL ja teised demokraatlikud riigid kehtestasid Venemaale sanktsioonid vaid seetõttu, et kuidagigi reaalset survet avaldada. Peaeesmärk on ju julgeoleku tagamine kõigile siin Euroopas, kuid viimaste kuude Venemaa tegevuse tõttu on julgeolekukeskkond selgelt muutunud. Ükskõik kui tulus äri võib jääda väga lühiajaliseks, kui  julgeolekukeskkonna stabiilsus pole tagatud.

Venemaa ametlik ajakirjandus rõõmustab, et piisas Venemaal teha lääneriikide suunas vaid üks samm ehk loobuda põllumajandustoodete ostmisest, kui kogu lääneriikide fookus nihkus kiiresti põhiprobleemilt ehk Venemaa käitumiselt Ukrainas sellele, kes millist kahju võib saada, kui Venemaale enam müüa ei saa.

Jah, loomulikult peavad vastutustundlikud riigid püüdma solidaarsusest lähtudes abistada oma ettevõtteid, keda tabab piirangute põhiraskus. Julgeolekuolukorra parandamiseks läbielatavaid raskusi peaksid ühiskonnad kandma solidaarselt, et need ei jääks täies mahus vaid mõnede ettevõtete ja tootjate õlgadele.

See kõik ei tohi muuta aga põhifookust. Oli ju ka selge, et kui Venemaa-vastased sanktsioonid kehtestati, siis esimese hooga teeb Venemaa midagi vastu ja võib omapoolset piiranguteringi veelgi laiendada. Eriti kui näeb, et see võimaldab kiiresti teraviku põhiprobleemilt ära juhtida.

Kui ELi ja teiste riikide sanktsioonid puudutavad Venemaal ennekõike oligarhe ja poliitilisele juhtkonnale lähedalseisjaid, siis Venemaa vastusamm puudutab otseselt lihtsaid venelasi ning põllumehi ja põllumajandustootjaid. Sellega näitab Venemaa paraku, et ta ei hooli Ukrainast, Euroopa ja kogu demokraatliku maailma avalikust arvamusest, oma tarbijatest ega muidugi mitte ka muude riikide põllumeestest ja tootjatest.

Piirangud ja sanktsioonid on ebanormaalsus. Keegi neid ei taha. Samas võib igaüks ise ette kujutada, et tegemist on väga tõsise olukorraga, kui kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki olid valmis Venemaa suhtes piiranguid kehtestama. Sest rohkem midagi muud ei jäänud üle. Kõiki neid riike nii Euroopas kui mujalgi on kannustanud mure Euroopa julgeoleku pärast. Ja sellele tuleb vastu astuda.

Seega - olukord, kuhu demokraatlik maailm praeguseks suhetes Venemaaga on jõudnud, pole olnud meie valik. Selle valiku tegi Venemaa võttes ära Krimmi, mahitades sõda Ida-Ukrainas ja ohustades kogu Euroopa julgeolekut. Ja me soovime, et Venemaa oma valikut muudaks, sest liiga paljud on juba kannatanud ja elu kaotanud.

 

 

 

Autor: Vilja Kiisler, Urmas Paet