Sünnipäevasoov: et riik jääks püsima

Esimest korda selle aja jooksul tuleb esimese soovina sünnipäevalapsele üle anda palve, et ime püsiks, et Eesti riik püsiks. Et sõda ei tuleks. 

Veel mõned aastad tagasi tundunuks rahu soovimine pioneerilikult õõnes. Enam kaugeltki mitte. Selge on, et Eesti on järgnevateks aastateks sattunud uue geopoliitilise kriisi keskele. Kuigi sõda mitmel viisil juba käib, tuleb täna eelkõige soovida, et siin ei puhkeks “pärissõda” koos lahingutegevuse ja rasketehnikaga.

Soovime, et meil oleks rohkem sõpru ja vähem vaenlasi.  Saksamaa kantsleri Angela Merkeli äsjane avaldus, et NATO arvestatavat väekontingenti Baltimaadesse ei tule, on selles mõttes kainestav. Otsus nõuaks 28 NATO riigi konsensust, kuid väga paljud neist tahaksid ajada edasi äri Vladimir Putini Venemaaga.Märgiline on ka NATOsse mittekuuluva Soome presidendi äsjane kohtumine Venemaa riigipeaga – asjaolu, mille suhtes avaldas põhjanaabrite meedias kriitikat välisminister Urmas Paet. Eesti on seisnud selle eest, et Venemaaga suhtleks ühine Euroopa Liit, mitte riigid eraldi. Kuid reaalsus on, et seda ei näi juhtuvat. Peame sellega arvestama. Ja riidlemine ei aita.

 Soovime, et ettevõtjad oleksid valmis kandma sanktsioonikahju ilma suure valu ja kibeduseta ja leiaksid uued turud oma toodetele. Kui on valida sõja ja majanduskriisi vahel, tuleb valida viimane. Isegi, kui kriisi on põhjustanud poliitikud. Kuid selle juures ei tohi parastada ettevõtjaid, kes Venemaaga äri on teinud või teevad.Siit saabki aluse Äripäeva kolmas soov - tahaksime paremat suhtumist ettevõtjatesse. Peame silmas nii üleüldist tunnustamist, paremat mainet kui ka konkreetseid samme näiteks tööjõumaksude vähendamise läbi.  Et ühiskonnas saadaks aru, kust raha tuleb

Soovime, et eestimaalased usuksid vähem riigi jumalikku võimesse kõik probleemid lahendada. Vähem sotsiaaldemokraatiasse, kui soovite (SDE, olete tegelikult ju üsna vahva seltskond, kes koosneb võimekatest inimestest, kuid veel on vara kõik teie ideed Eestis ellu viia).  Soovime, et inimesed usuksid taas rohkem sellesse, et nad ise on oma õnne sepad. Euroopa Liit on kõige hea kõrval meid sellest võõrutama hakanud ja liiga paljud inimesed, ühingud, asutused, aga ka ettevõtjad on suunanud oma energia erinevate toetuste saamise oskuse arendamisele.

Soovime, et Eesti elanikud ei oleks rassistid, šovinistid, russofoobid ja antisemiidid. Et nad oleksid leplikumad võõramaise suhtes, heas mõttes internatsionaalsed. Et laseksime rahus elada meist erinevatel inimestel, ei rakendaks enamuse vägivalda vähemuse kallal.

Soovime, et eestimaalasest saaks targa ja tööka spetsialisti võrdkuju maailmas - odava liinitöölise asemel.  Soovime, et statistika oleks varasema ajaga võrreldav ja arusaadav ning seeläbi usutav ja kasutatav.

Soovime, et hüüdlausete asemel oleks Eestis rohkem külma pead ja argumente. Et ei rünnataks teisitimõtlejaid isiklikult. Ja et erakondade valimislubadused eelolevatel riigikogu valimistel paneks seekord kokku targad inimesed.

 

Autor: 1185-aripaev