NATO kaitse toimib kahtlusteta

01. september 2014, 10:34

Lubaduse meie eest sõtta minna saime NATOga liitumise hetkel, kirjutab kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Elina Seppet.

Eelseisvale NATO tippkohtumisele vajutab pitseri julgeolekupoliitiline kliimamuutus. Kui veel selle aasta alguses arvati Walesi tippkohtumise peateemaks kujunevat Afganistani missiooni lõpetamine, siis tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud. Venemaa väljakuulutamata sõda Ukraina vastu püstitab NATOle uue väljakutse tagada kõigi oma liikmesriikide julgeolek.

Eesti läheb tippkohtumisele selge sõnumiga: NATO reageerimisvõime Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas peab suurenema. Tahame, et Walesi tippkohtumisel tehtaks pikaajalised otsused selle kohta, et kevadel Ämari lennubaasi ja Leetu saadetud liitlashävitajad, kolme Balti riiki ja Poola lähetatud liitlaste maaväeüksused ning Läänemerel patrullivad NATO miinitõrjeeskaadri laevad jätkaksid senist tegevust. NATO vägede siinpaiknemine loob eeldused selleks, et võimaliku konflikti korral saab liitlaste siinset väekontingenti kiirelt suurendada. 

Teiseks tahame, et NATO enda reageerimisvõime kasvaks ning et NATO reageerimisjõudude valmidusastet tõstetaks. NATO peab senisest kiiremini olema võimeline jõudma igasse alliansi nurka.

Kolmandaks, NATO peab viima oma kaitseplaanid kooskõlla muutunud julgeolekuolukorraga ning kaitseplaanide elluviimist tuleb ka regulaarselt harjutada.

Eesti sõnum tippkohtumisel on läbivalt see, et julgeolekuküsimused tuleb praeguses olukorras seada esmaseks.

Lõplikud läbirääkimised ja otsused Walesis seisavad alles ees, kuid olen kindel, et NATO riigid annavad tippkohtumisel jõulise sõnumi kollektiivkaitse tugevdamise kohta. Sellele viitavad nii tippkohtumise ettevalmistuse telgitagused kui ka avalikkuses kajastatu. Näiteks ütles peasekretär Rasmussen sel nädalal otsesõnu, et NATO kohalolek Ida-Euroopas kindlasti kasvab.

Olukorras, kus NATO on oma tähelepanu meie suunal oluliselt tõstnud, on kummaline, et mõned meist on äkitselt hakanud kollektiivkaitse toimimises kahtlema. On koguni väidetud, et liitlased pole valmis meie eest sõdima. Seesugusele hoiakule otsiti kõigiti kinnitust ka liidukantsler Merkeli Riias öeldust, kuigi tema sõnavõtu terviksõnum oli hoopis meid julgustav. Lisaks sõnavõttudele on olulised konkreetsed sammud ja äsja võttis NATO õhuturberotatsiooni Ämaris üle Saksa kontingent.

See, kuidas liitlased on alates tänavu kevadest mitmekordselt suurendanud kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas ning kuidas meie julgeolekumuresid arutatakse tippkohtumisel, ei tohiks jätta kahtlust, et NATO võtab kõigi oma liitlaste kaitsmist tõsiselt. Kui liitlasriigid ei oleks üksteise kaitseks valmis, kaotaks NATO organisatsioonina oma mõtte.

Mis puudutab lubadust meie eest „sõtta minna“, siis see anti meile NATOga liitumise hetkel Põhja-Atlandi leppe allkirjastamisega. Selle lepe on ratifitseerinud NATO kõik 28 liikmesriiki, kes – erinevalt Venemaast – peavad lepingutest kinni. See on kindlaim julgeolekutagatis, mis Eestil eales olnud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    03. September 2014, 10:57
    Otsi:

    Ava täpsem otsing