Juhan Lang • 6. november 2014
Jaga lugu:

Kuidas lõigata kasu naftahindade muutuselt?

Nafta hinnalangus on investoritele loonud hea võimaluse teenimiseks.
Nafta hinnalangus on investoritele loonud hea võimaluse teenimiseks.  Foto: reuters/scanpix

Lisaks autojuhtidele võivad robinal kukkunud nafta hinna peale rõõmust käsi hõõruda ka investorid, kel on nüüd märksa soodsam osta energiafirmade aktsiaid. Võimalusi kasu lõigata on aga teisigi.

Toornafta sipleb viie aasta põhjas

Brenti toornafta hind on praegu viie aasta ja USA West Texas Intermediate (WTI) viimase kolme aasta madalaimal tasemel, kaubeldes eile enne USA börside avanemist vastavalt 82,15 ja 76,78 dollaril barreli eest.

Hinnalangus tuleneb osalt sellest, et Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) on keeldunud toodangut kärpimast ja USA toodab naftat enam kui 30 aasta suurimas mahus.

Viimane järsem hinnalangus toimus nädala algul, mil Saudi Araabia langetas USAsse eksporditava nafta hinda, tõstes samal ajal hindu Aasias ja Euroopas.

USA börsi energiasektori indeks on aastaga kukkunud 2% 617,99 punktini. Veel suvel liikus indeks 720 punkti  tasemel. Samal ajal oon üldindeks S&P 500 mulluse novembri algusega võrreldes 14% kerkinud. 

Nafta hinna tõusule kui ka langusele on võimalik panustada mitme börsil kaubeldava fondi ehk ETFi kaudu nii Euroopa kui ka USA turul. Kui usud, et nafta hind peagi kerkib, siis võiks kaaluda dollaripõhist United States Oili (USO). 

ETFi, mis liigub vastavalt West Texas Intermediate'i (WTI) toornafta hinnale ja on seega praeguseks langenud aasta madalaimale tasemele.

Need, kes arvavad, et nafta hind jätkab kukkumist, saavad oma nägemuse kõige lihtsama vaevaga rahaks teha ProShares UltraShort Bloomberg Crude Oili (SCO) ETFi soetades. Fond panustab kahekordse võimendusega toornafta hinna langusele ja on viimase kuuga rallinud üle 30%.

Populaarseimad fondid. Danske Bank Marketsi juhataja kohusetäitja Rainer Änilase sõnul on ­Euroopas üks populaarsemaid CRUDi sümboli all kauplev Teucrium WTI Crude Oili ETF, mis koosneb WTI futuurilepingutest.

Änilane lisas, et naftasektori heale või kehvemale käekäigule saab panustada ka energiasektoriETFide kaudu. Esimesel juhul investeerivad need sektori aktsiatesse ja teisel juhul panustavad tulevikutehingute kaudu aktsiate langusele.

Üks aktiivsemalt kaubeldavaid fonde on Änilase kinnitusel USA energiasektori ETF, mis sisaldab kõiki suuremaid naftafirmasid ja kannab kauplemislühendit XLE. Võimalust sektori tõusust kasu lõigata pakub aga SPDR S&P Oil & Gas Explor & Prodtn ETF (XOP). Veel üks võimalus on investeerida mõnda piirkonda, mis võidab oluliselt nafta hinna tõusust.

 

 

Teenustasud aktsiatesse investeerimisel

SEB pank: 0,2% tehingusummalt + 14 €

LHV pank: 0,3% + 11 €

Nordea pank: privaatpanganduse klientidele 0,2% tehingumahust, min 20 €

Swedbank: kauplemiskonto kaudu min 14,06 € või 0,15% tehingusummast

Danske Bank: 0,25%, min 31,96 €

Kui pank ei võimalda soovitud aktsiaid osta, tasub soovist teada anda oma maaklerile, kes selle võimalusel ostunimekirja lisab.

Allikas: Äripäev, pangad

Langusel ei paista lõppu

Milline investeerimisotsus ka poleks, igal juhul tuleb meeles pidada, et naftatootjate aktsiad on käsikäes nafta hinnaga kukkunud juba 20–50% ja ettevõtete järgmiste kvartalite prognoosid pole just uhkeimate killast. USA 500 suurima ettevõtte hinnaliikumisi kajastavas S&P 500 aktsiaindeksis tegi just energiasektor läinud kvartalis kehvima etteaste.

Väikeinvestor Mikk Talpsepp nentis, et nafta hinna langusel kannatavad kõige enam naftakompaniid ja praeguste hindade juures võib laias laastus arvestada, et nafta hinna 10protsendiline langus vähendab kasumit ligemale 20% jagu.

Ta leidis, et edasise kukkumisega saavad tugeva löögi ka nende riikide eelarved, mis on suured nafta eksportijad. Näiteks Venemaa, mille ekspordist moodustavad nafta ja gaas umbes 68% – idanaabri riigieelarvest annab nafta ja maagaasi müük ja sellega seonduvad maksud 50%, seega nafta hinna langusel 20% on eelarve võrreldes kuludega ligi 10% sügavuses puudujäägis.

Kõik sõltub hinnast. Talpsepp rõhutas, et kui vaadata nafta hinda kümne ja enama aasta lõikes, võib tunduda, et hind 80 dollari peal barreli eest on kõrge, kui aga võrrelda hinda näiteks 2008. aasta tipptaseme 145 dollariga, on hind madal.

“Siin on küsimus paljuski selles, mida teeb globaalne majandus,” selgitas ta. “Kuna minu prognoos lähima aasta suhtes ei näe ette, et globaalne majandus peaks jahtuma, siis kohvipaksu pealt prognoosides arvaks, et nafta hind pigem jätkab tõusu, kuni globaalne majandus jahtuma hakkab.”

Nõnda võib tema hinnangul praegu langeva nafta hinna põhjal näha naftakompaniide aktsiatele ostuvõimalust, kuid tasub arvestada, et kui nafta hind langeb, siis kasumid kannatavad oluliselt suuremas proportsioonis kui nafta hinnalangus ja vastupidi.

Langev nafta hind on aga hea ka transpordiettevõtetele, kus kütusekulu on arvestatav, nagu näiteks lennundusele ja meretranspordile. Seega võidaks sellest isegi kodune Tallink.

Hinnasurve jätkub. Änilane ennustas, et nafta hind püsib jätkuvalt surve all. Seetõttu on näiteks kildanafta ja naftaliivaga seotud ettevõtted selgelt riskantsed investeeringud. Samuti sobivad Änilase kinnitusel pigem külmema närviga investoritele naftamaardlate teenindajad, millel on portfellis just kõrge tootmishinnaga maardlad.

Siiski ei maksaks Talpsepa hinnangul nafta hinna langusest esialgu liiga suuri järeldusi teha – kui hind jätkab langemist, siis on sellest nii võitjaid kui ka kaotajaid, ning säärased muutused võivad tuua nii häid kui ka halbu üllatusi, sõltuvalt ettevõttest ja piirkonnast. “Prognoose hakatakse ümber tegema siis, kui nafta hind on mõnda aega olnud oodatust erinev, seega investoril tasub seda silmas pidada, et ei tuleks halbu üllatusi,” toonitas ta.

Suuremad eksportijad  (tuhat naftabarrelit päevas 2012. aastal)

Saudi Araabia 8 865 Venemaa 7 201 Araabia ÜE 2 544 Kuveit 2 347 Iraak 2 247 Nigeeria 2 224 Katar 1 829 Iraan 1 728 Angola 1 713 Venezuela 1 712

Suuremad tarbijad  (tuhat naftabarrelit päevas 2012. aastal)

USA 18 490 Hiina 9 875 Jaapan 4 695 India 3 450 Venemaa 3 195 Brasiilia 2 997 Saudi Araabia 2 861 Saksamaa 2 389 Kanada 2 351 Lõuna-Korea 2 322

Allikas:  USA energiaagentuur EIA 

Hinnalanguse võitjad ja kaotajad

Samal ajal kui naftaeksportijad on sunnitud kukkunud hindade tõttu püksirihma pingutama, võidavad langenud hindadelt naftat importivad riigid nagu Eesti, kus tarbijatele jääb muudeks kulutusteks rohkem raha kätte.

Kui veel sel suvel püsis Brenti toornafta hind maailmaturul stabiilselt 110 dollari lähistel barrelist, siis alates juunist on see kukkunud juba ligemale 30%.

Kahtlemata seisab kaotajate hordide esirivis üks maailma suurimaid naftaeksportijaid Venetsueela, kes oli juba enne hindade langemist omadega ummikus. Veel läinud nädalal kutsus riigi välisminister Rafael Ramirez kokku OPECi erakorralise koosoleku, hoidmaks hindu ülevalpool 100 dollarit.

Mõnedel andmetel vajab valitsus oma ulatuslike sotsiaalprogrammide elushoidmiseks, et nafta hind püsiks ülevalpool 120 dollari piiri. Riik seisab silmitsi ka meeletu inflatsiooniga, mis küünib praegu üle 50% ja millele on hoogu andnud valuutakontroll.

Venemaa. Nii nagu Venetsueela, nii jälgib ka Venemaa naftaturgu suure hoolega. Ja on ka põhjust, sest juba ühe dollari suurune toornafta hinnalangus tähendab idanaabrile 2 miljardi dollari suurust kaotust. Bloombergi andmetel teenis Venemaa naftaekspordilt viimati sama vähe 4 aastat tagasi.

Veel läinud kuul langetas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Venemaa tänavust kasvuprognoosi varasema 1% pealt 0,5%le ja riikliku panga Sberbanki teatel peab eelarve tasakaalus püsimiseks nafta maksma vähemalt 104 dollarit barrelist.

Maailma suurim naftaeksportija ja OPECi mõjuvõimsaim liige Saudi-Araabia võiks Venemaa ja Venetsueela lihtsa vaevaga hädast välja päästa ja oma toodangut piirata aga vähemalt seni selleks ülemäära lootust pole antud.

Analüütikud pakuvad selleks kahte põhjust: odava pakkumisega püütakse ennast kehtestada teiste OPECi tootjate seas ja avaldada survet USA kildagaasitööstusele, mis toob energiahindasid allapoole ja on naftatootmisest oluliselt odavam. Teisalt mitmete analüütikute hinnangul USA tarbija aga pigem võidab hinnasõjast.

Kuigi Saudi-Araabia jaoks võiks nafta maksta pikas perspektiivis 85 dollari ringis on riigil 700 miljardi dollari eest reserve ja riik võib madalaid hindu taluda pikka aega.

Märkimisväärsed välisvaluutareservid on ka Araabia Ühendemiraatidel ja Kuveidil ja nemadki võivad odamale hinnatasemele pikalt vastu panna. OPECi riikidest on Iraanil, Iraagil ja Nigeerial rahvastiku arv suurem ja neil on hindadega manööverdamiseks oluliselt vähem ruumi.

Euroopa ja Hiina rõõmustavad. Euroopas ja Aasias asjad nõnda mustvalged ei ole. Kui madala inflatsiooni ja majandusseisakuga maadlev Euroopa ja üha aeglustuva kasvuga Hiina võtavad hinnasula avasüli vastu, siis näiteks Jaapani jaoks on kukkunud hinnas hea kõrval ka halba.

Pea kogu oma naftast importiva Jaapani inflatsiooni on aidanud üles suruda justnimelt krõbedad energiahinnad ja see on olnud peaministri Shinzo Abe võtmestrateegiaid deflatsiooniga võitlemiseks.

India impordib 75% oma naftast ja analüütikute hinnangul vähendavad langevad naftahinnad riigi jooksevkonto puudujääki.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt