Helenius vallutab Aafrikat

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 19. november 2014 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Helenius vallutab Aafrikat
Trigon Capitali pealiku Joakim Heleniuse sõnul tuleb uuel turul talitada tasa ja targu.Foto: Eiko Kink
Unustage Ida-Euroopa ja Aasia. Kuigi alati võib põruda, lubab ettevõtja ja investeerimisgrupi Trigon Capitali juht Joakim Helenius, et mitmeid kordi suurem võimalus on jõukaks saada Aafrikas.
Kuidas lõigata kasu?
T. Rowe Price Middle East & Africa Equity Fund A – aktiivselt juhitav fond, mis investeerib lisaks Aafrikale ka Lähis-Idasse.
Market Vectors Africa Index (AFK) on ainus USA börsil kauplev indeksaktsia, mis investeerib ainult Aafrika kontinendile. Suurimad investeeringud on tehtud Lõuna-Aafrika Vabariiki, Egiptusesse ja Nigeeriasse.
Maavarade poolest rikkasse Lõuna-Aafrika Vabariiki saab investeerida läbi iShares MSCI South Africa (EZA) indeksaktsia. Instrument on ka üks võimalus võtta nägemus kulla, plaatina ja pallaadiumi hinnaliikumisele, kuna riik on juhtival kohal nende toormete tootmisel.
Poliitiliselt keerulises seisus sipleva Egiptuse ettevõtetele saad panustada Market Vectors Egypt (EGPT) kaudu.
Sarnaselt eelkäijatega, saab New Yorgi börsil nägemust võtta ka Nigeeria aktsiatele. Võimaluse selleks pakub Global X MSCI Nigeria ETF (NGE).
Euroopas saab Milani aktsiaturu kaudu soetada 40 peamise Johannesburgi börsil kaupleva ettevõtte aktsiaid läbi SAFRI sümboli all kaupleva ETFi.
Aafrika aktsiaid on võimalik osta ka LAFRI sümboli all kaupleva ETFi kaudu, mis liigub samas taktis nagu SGI Pan Africa index.
Allikas: Swedbank, Danske Bank
„Tõenäosus Aafrikas rikkaks saada on väga-väga suur,“ kinnitas mitmeid aastaid kontinendil ärilistel luureretkedel käinud ja tänavu esimese investeeringu Mosambiigi põllumajandussektorisse paigutanud investor. „Kordi suurema tõenäosusega saad rikkaks Aafrikas kui Eestis.“
Heleniuse sõnul alustas tema firma investeerimise ettevalmistamisega enam kui neli aastat tagasi ja sellest ajast alates on Trigoni meeskond aktiivselt ise kohapeal käinud. Tööle on palgatud kaks täiskohaga Aafrika spetsialisti. Muuhulgas Ukrainas ja Venemaal tegutsev investeerimisfirma plaanib tulevikus keskenduda progressiivsetele Mosambiigi, Ghana ja Tansaania turgudele.
Esimene investeering tehti Heleniuse kinnitusel sel aastal käsikäes ühe Skandinaavia perefirmaga Kesk-Mosambiigis asuvasse Mocotexi nimelisse ettevõttesse, mis tegeleb puuvilla kasvatamise, töötlemise ning logistikaga. Samuti ostab 19 000 hektarit niisutavat maalahmakat haldav firma kokku tuhandete kohalike väikefarmerite toodangut.
Järgmine investeering loodetakse teha koostöös Dubai ja Skandinaavia parteritega tuleva aasta alguses. Sedakorda plaanitakse raha paigutada Ghana suurimasse söödaveskisse, mis toodab toitu linnukasvatustele. Peamiselt kanadele, sest nii nagu üldine tarbimine, nõnda kasvavat ka isu linnuliha järele kontinendil kiiresti.
„Liigume projekt-projekti haaval ja ehitame suurema võrgustiku investoritest, kes on huvitatud meiega Aafrikasse investeerimisest, sest näeme suurt vajadust investeeringute järgi põllumajandussektorisse,“ selgitas Helenius, kelle sõnul on praegu kontserni hallatavatest rahadest Mustale Mandrile investeeritud siiski vaid pisku. „Need summad on veel väikesed aga loodan, et ühel hetkel on meil Aafrikasse investeeritud sadu miljoneid eurosid. See võtab aega ega teki üleöö.“
Plussid
Haridustase paraneb. Kui sa ei suuda lugeda, kirjutada ja arvutada on moodsas majanduses väga raske tööd teha. Uus generatsioon Aafrika lapsi saab vajaliku hariduse ja see loob pinnase tuleviku kasvuks.
Oskus maksab. On tungiv vajadus oskustega inimeste järele. Kui sul on mingi oskus, ettevõtlussoont ja oled valmis panustama mitmeid aastaid, siis tõenäosus Aafrikas rikkaks saada on väga suur.
Ohtralt võimalusi. Aafriklased õpivad lugema, kirjutama ja arvutama ja üha suuremal osal inimestest on mobiiltelefonid ning juurdepääs maksesüsteemidele nagu mobiilimaksed. Väga kiiresti on kasvanud otselaenamine ja Eestis on teadagi palju noori ettevõtjaid, kel on sel alal kogemust.
Ehitajate kullasoon. Tansaania suurimas linnas Dar es Salaamis elas 30 aastat tagasi pool miljonit inimest. Praegu on elanike arv kerkinud 5 miljonile ja 30 aasta pärast võib see number olla 20 miljonit. Taolised linnad kasvavad lausa plahvatuslikult – võid vaid kujutleda võimalusi ehitus- ja kinnisvaraettevõtetele.
Paljulubav jaemüügi sektor. Aafrikas on odav tööjõud ja kasvav tarbijaskond. Praegu imporditakse isegi lihtsamad asjad. Kui leiad nutikama viisi koha peal odavamalt toota, võid väga kiiresti saada suureks tegijaks.
Noppimata vili. Ida-Euroopas ja Aasias on asjad juba suures osas juhtunud. Aga Aafrika on see koht, kus palju on veel ees, sest piirkond on vähearenenud.
Miinused
Oskusi napib. Valitseb tohutu puudus oskustega inimestest ja tüli teeb ka inimeste napp keeleoskus – kuigi enamike riikide ametlik keel on inglise keel, ei pruugi maapiirkondades suhtlemine olla lihtne.
Pole taristut. Infrastruktuuri puudumine on suur probleem. Leidub suurfarme, millesse on investeeritud kümneid miljoneid aga sinna viib mullatee ja kui vihma sajab, siis sa lihtsalt ei saagi sinna ligi.
Korruptsioon nagu Venemaal. Riigid on endiselt väga korrumpeerunud. Pead olema väga ettevaatlik – täpselt nagu Venemaal ja Ukrainas.
Kurjakuulutav ajalugu. Aafrikal on sarnaselt Venemaa ja Ukrainaga ajalugu probleemidest, mis ei ole otseselt seotud majanduse ja äriga. Sõjad, Ebola epideemia – paljud asjad võivad juhtuda, mida ei saa ennustada. Tasud võivad olla fantastilised aga ka riskid on märkimisväärsed.
Riskantsed börsid. Aafrika aktsiaturud on kõik väga vähearenenud, neil on tendents üle kuumeneda ja võid kiirelt lõpetada meeletute ülehindluste juures. Mull lõhkeb ja aktsiad hakkavad vastassuunas liikuma.
Edu nõuab ohvreid. Ettevõtjana pead Aafrikas koha peal elama. Samal ajal puudub igasugune edu garantii. Võtab aega enne kui päriselt Aafrikat mõistma hakkad. Ei ole nii, et ühel nädalal jõuad kohale ja teisel nädalal oled edukas Aafrika ettevõtja.
Tark ei torma. Kui hüppad sisse liiga kiiresti, liiga suurte ambitsioonidega, siis teed suuri vigu. Liigu eesmärkide suunas tasapisi ja ettevaatlikult.
Allikas: Joakim Helenius
Suur risk ja võimas potentsiaal
Alates 1994. aastast Ida-Euroopa turgudelt rahale tootlust otsinud Heleniuse sõnul iseloomustab Aarfika turge tohutud probleemid aga ka meeletu potentsiaal. Optimistlikul investoril lubab Musta Mandrit helgetes toonides näha kiiresti kasvav rahvastik, hüppeline linnastumine, stabiliseeruv poliitiline keskkond ja haridustaseme paranemine.
Selle vastu räägivad jätkuv korruptsioon, relvakonfliktid, kuritegevus, oskustööliste nappus ja suure mõjuga ennustamatud sündmused. Sellised nagu Ebola viiruse puhang, mis pani börsid vankuma ka teisel pool maakera ja mõjutab kaudselt mitmete toorainete hindu. Ghanasse – mida lahutab levikupiirkondadest Elevandiluurannik aga ka Mosambiiki – pole surmaviirus veel jõudnud.
Helenius rehkendas, et kui praegu elab Aafrikas ligemale 1 miljard inimest, siis juba 2050. aastaks on neid 3 miljardit. Kogu maailma rahvastik peaks samal ajal kerkima 7 miljardilt 9 miljardile. Seega ilma Aafrika kasvuta tammuks ka maailma rahvasitku kasv paigal.
„Linnastumine muudab ka majanduskasvu saavutamise lihtsamaks, sest need inimesed saavad olla aktiivsemad tootmises, mis loob rohkem väärtust kui väikefarmid,“ rääkis Helenius. „Aga mis iganes ka ei juhtu, on neil inimestel vaja iga päev süüa osta. „Praegu ei tule see toit Aafrikast vaid imporditakse. Raha, mis võiks riiki investeerida, raisatakse toidu importimisele.“
Eelis varajastel linnukestel
Nii kõrvutabki tänavu paarikümnel korral Aafrika vahet lennanud Helenius regiooni Aasiaga, mis praegu on kerkinud maailmamajanduse keskpunktiks, ent veel 30-40 aastat tagasi oli vähearenenud kolmanda maailma piirkond. Seda enam, et viimase 10 aastaga on Aafrika Aasiast kiiremini kasvanud ja piirkonna edukamad riigid on näidanud kiireimat kasvu maailmas.
Tema sõnul on viimase 10 aasta kasvunumbrite taga olnud ja suures osas Hiina poolt köetud toormebuum nüüdseks lõppenud ja saavutatud on jätkusuutlik kasv. Kui see peaks tõepoolest nii olema võidavad tema hinnangul need, kes on turule sisenenud võimalikult vara ja investeerivad rohujuure tasandil.
„Kui sõidad Aafrika linnades ringi, siis näed, et seal ehitatakse kõrghooneid igal pool, palju ehitatakse asfaltteid ja infrastruktuuri,“ kiitis ta. Samuti on tema hinnangul vahetanud esimene põlvkond poliitikuid, kes pärast kolonistide lahkumist tegelesid eeskätt rahva vara riisumisega ning praegused valitsused on palju professionaalsemad ja vähem korrumpeerunud.
Teine suur majanduse kasvumootor on Trigoni pealiku sõnul edukamates piirkondades haridustaseme paranemine ja ka maapiirkondades ringi sõites näeb kõikjal koolivormides õpilaste horde. Just haritud inimeste puudus on tema sõnul äritegemise juures üks suuremaid komistuskive. „Töötame kohalikega ja püüame neid koolitada. Võib-olla tulevikus toome neid ka Eesti väljaõppele,“ nentis ta.
Seda, et rikkad lääne investorid on juba kogu mandri ära vallutanud, karta ei maksa. Vastupidi, Heleniuse hinnangul on konkurents ääretult väike ja investeerimiskapitali turul napilt. „On palju juttu kuidas investorid on Aafrikast huvitatud, aga tegelikult on sinna investeeritud väga vähe kapitali. Ja seda üle kogu Aafrika,“ rõhutas ta.
Kes soovib oma eldoraado leida justnimelt Aafrikast, neil soovitab Soome-Rootsi päritolu suurinvestor kõigepealt välja valida end huvitav tegevusala ja majandused, millesse usud. Seejärel tuleks otsida kohalikud usaldusväärsed partnerid. Arvestama peaks sellegagi, et enne investeerimisega peale hakkamist tuleb teha kõvasti tööd.
Pangad: Must Manner investoreid ei köida
Eestis tegutsevate pankade teatel on klientide huvi Aafrika vastu tagasihoidlik. Swedbanki aktsiate ja struktureeritud toodete spetsialist Meelis Maasik tõi ühe põhjusena välja, et 2010. aastal Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas toimunud revolutsioonilaine ehk nn Araabia kevad jättis oma jälje ja paljudes riikides ei ole revolutsioon veel tänagi lõppenud.
„See tähendab, et investeerimisel kaasnevad kõrged poliitilised riskid, mis võivad muuta antud turud vägagi riskantseks ja volatiilseks,“ lausus ta. Kõrgemast riskist hoolimata on erinevaid võimalusi, kuidas soovitud kontinendile investeerida. Nägemust saab võtta üksikaktsiates, mis peamiselt on seotud kaevandusega ja on registreeritud enamasti USA börsidel, kuid Maasiku sõnul on eelistatud valikud pigem fondid või indeksaktsiad, vältimaks ühe aktsia riski.
LHV Varahalduse fondijuht Joel Kukemelk tõdes, et suurem osa Aafrikast on sedavõrd piiriturg, et seal pole aktsiaturgegi, mistõttu on jaeinvestoril Aafrika ettevõtetesse võrdlemisi keeruline investeerida. Teine suur probleem on mitmetes riikides kehtestatud valuutakontroll ja investeeritud raha riigist hiljem USA dollarites või mõnes teises tugevas valuutas väljaviimine.
Aafrika suuremad aktsiaturud on tema sõnul Lõuna Aafrika Vabariik, Nigeeria, Egiptus, Maroko, Keenia ja Zimbabwe. „Aastate jooksul on Lähis-Ida rikkad GCC riigid üha enam vaatamas oma äri laiendamise võimalusi ka Aafrikas ja sellest oleme juhtkondadega kohtudes ka põgusalt rääkinud, mistõttu teatud kaudset kasu saavad Aafrika positiivsetest trendidest ka mõned LHV Pärsia Lahe Fondis olevad GCC börsiettevõtted,“ reklaamis Kukemelk.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum