Nordea tippanalüütik: hüperinflatsioon juba ilmutab end

Nordea Grupi juhtivanalüütik Johnny Bo Jakobsen  Foto: Andres Haabu, Äripäev

Nordea Grupi juhtivanalüütik Johnny Bo Jakobsen ütles Äripäevale antud intervjuus, et kuigi rahatrükkimine pole endaga USAs kaasa toonud sellist hüperinflatsiooni nagu Weimari vabariigis, peegeldub see siiski varade hindades.

Nordea Grupi juhtivanalüütik

Finantssektoris töötanud ligi 20 aastat

Sellest 15 aastat Nordeas, kus vastutab USA majanduse ja Föderaalreservi analüüsi ees

Enne Nordeasse asumist oli ta tegev Taani majandusministeeriumis

Järgneb intervjuu Jakobseniga.

Milline on USA majanduse väljavaade?

Ma arvan, et 2015 ja 2016 saavad olema paremad aastad, kui seda oli eelmine aasta, mis tegelikult oli väga hea USA majandusele. Eelmisel aastal nägime 15 aasta tugevaimat tööhõive kasvu. Tõenäoliselt nii tugevat kasvu me sel aastal küll ei näe, aga tõenäoliselt saab majanduskasv tugev olema. SKT kasvu näeme tõenäoliselt käesoleval ja järgmisel aastal 3 protsendi lähedal, mis on oluliselt rohkem kui eelmisel aastal. Seega ma usun, et USA makromajanduse põhinäitajad pole veel nii soodsad olnud 10 aasta jooksul.  Kõik see näitab seda, et USA majanduse kasv on jätkusuutlik. Ja sellised arengud on positiivne faktor ettevõtete tulemustele ja seega ka aktsiahindadele. Kuid ma kardan, et me võime näha järsku tõusu intressimäärades ja see võib olla negatiivne faktor aktsiahindadele.

Millist mõju võiks USA majandusele avaldada intressimäärade tõus?

Kõrgemad intressimäärad on negatiivse mõjuga majanduskasvule, aga kui Föderaalreserv hakkab intressimäärasid tõstma, siis teevad nad seda kindlasti majanduse normaliseerimiseks ja tugevama kasvu lootuses. Kuid ma arvan, et majandus tuleb toime intressimäärade tõstmisega. Intressimäärad on liiga madalad, arvestades majanduse praegust kasvutempot.

Mis osa kasvab praegu USA majanduses kõige kiiremini?

Eratarbimine on tõenäoliselt see, mis panustab kõige rohkem SKT kasvu. Osalt seetõttu, et tööjõuturg on tugeva taastumise teinud ning tööhõive on järsult suurenenud. Kaasa aitavad ka palkade kasv ning energiahindade langus, mis on toonud kaasa madalamad bensiinihinnad. See on oluliselt suurendanud ostujõudu. Seega ma usun, et põhinäitajad viitavad ostujõu tugevnemisele, millest saab järgmise kahe aasta jooksul olema suurim kasvutegur.

Kas naftahinnad on oma põhja juba ära teinud?

Meie ootus naftahindade osas on see, et need jätkavad sel aastal järk-järgult tõusmist. Naftaturu suunda on endiselt domineerimas liigpakkumine, kuid seda on hakanud mõjutama ka USA naftatootmise vähenemine. Oleme näinud USA naftapuurimisplatvormide arvu järsku langust, nii umbes 50% ulatuses. Sellel on negatiivne mõju USA nafta tootmisele. Ja kuna on oodata tarbimise paranemist, toob see endaga kaasa kõrgemad naftahinnad.

Kas USA dollar jätkab oma tugevnemist?

Jah. Kui vaadata näiteks USA dollari väärtust peamiste kaubanduspartnerite valuutade suhtes, siis dollar pole tugev. Dollar on praegu euro suhtes tugevam kui õiglane väärtus, milleks on 1,28 dollarit, kui arvestada ostujõu pariteeti. Kuid me usume, et dollar jätkab euro vastu tugevnemist ning 2016. aasta lõpuks on euro ja dollar samaväärsed. Dollari tugevnemisele aitab kaasa intressimäärade tõus Ameerika Ühendriikides ning see, et Euroopa ja USA rahapoliitika on märkimisväärselt erinev.

Kas endine USA keskpanga juht Ben Bernanke käitus õieti, kui lasi intressid nulli lähedale ja hakkas raha trükkima?

Ma arvan, et seda on praegu liiga vara öelda. Seni arvan, et ta on olnud edukas, kuid me peame nägema selle äärmiselt agressiivse rahapoliitika pikaajalisi mõjusid. Föderaalreservi uus juht Janet Yellen seisab silmitsi suurte väljakutsetega viia rahapoliitika normaalsetesse tingimustesse. Yellen peab tõstma intressimäärasid nulli lähedalt normaalsetele tasemetele ja see on tase, mis on 4 protsendi lähedal. Samal ajal peab Föderaalreserv normaliseerima enda bilansi suurust, mis on võlakirjade ostmise programmi tõttu tohutult kasvanud. Föderaalreserv seisab seega silmitsi suurte väljakutsetega ja normaliseerumise protsess saab tõenäoliselt olema väga konarlik. Seetõttu on veel vara öelda, kas Bernanke otsus oli õige või mitte.

Mõned väidavad, et rahatrükk toob hüperinflatsiooni. Miks pole seda USAs juhtunud?

See pole ennast ilmutanud traditsioonilisel viisil nagu tarbijahindade järsus tõusus, vaid väga tugevas varade hindade tõusus. Ma arvan, et USA riskantsete varade nagu aktsiate ja võlakirja hindade tõusud on äärmusliku rahapoliitika tulemus. Seetõttu võiksime seda nimetada mitte küll otseselt hüperinflatsiooniks, vaid varahindade inflatsiooniks. Samas ma ei usu, et me näeksime tarbijahindadele järsku tõusu. Ühe aastaga võib inflatsioon USAs tõusta ehk ainult 2 protsenti.

Miks ei võiks pidu börsidel kesta ning keskpangad jätkata rahatrükkimisega igavesti?

Lõdva rahapoliitika moonutaks varade hindasid ja looks erinevates sektorites mulle. Me oleme seda näinud ka varem, kui USA kinnisvaraturul oli suur mull lõdva rahapoliitika tõttu. Ma ei usu, et me näeksime praegu kinnisvaramulli USAs, vaid teistes maailma piirkondades. Mulle teevad praegu eriti muret mullid aktsiahindades ja võlakirjade hindades. Eriti olen mures arenevate turgude pärast. Mõned neist seisavad silmitsi väga keeruliste sündmustega, kui Föderaalreserv peaks alustama intressimäärade tõstmisega. Need riigid võivad kogeda suurt raha väljavoolu ning nende eelarvedefitsiit võib suure tõusu teha.

Ajaloos on näiteid sellest, kuidas mitmed riigid satuvad hätta, kui Föderaalreserv asub enda rahapoliitikat normaliseeruma ja intressimäärasid tõstma. Ma usun, et midagi sarnast võime ka nüüd näha.

Miks ei oleks võinud Euroopa Keskpank rahatrükiga alustada samal ajal kui Föderaalreserv?

Euroopa Keskpank ootas tõenäoliselt seetõttu kauem, et 2008-2009 kriis oli USA kriis, mis levis väga kiiresti ja sellest sai globaalne kriis. Sütik sellele kriisile oli USA eluasemeturu kokkukukkumine. Föderaalreserv oli esimene, kes sel ajal reageeris. Euroopa Keskpank on tõesti liiga hilja alustanud enda kvantitatiivse leevendamisega, kuid selleks on ka mitmeid põhjuseid. Üheks selliseks põhjuseks on see, et Euroopa Keskpangal on raskem langetada nii keerulisi ja vastuolulisi otsuseid. Nendes otsustes on vaja paljude riikide heakskiitu. Kuid ega ka Ameerika keskpangal pole selliseid otsuseid kerge langetada. Ka seal on pangasiseselt palju vastuseisu olnud. Kuid USAs oli süsteemi võimalik rohkem töödelda, kui Euroopas.

Hetkel kuum