Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: kas kasutan ikka õiget panka?

    Investeerimisega teenitud tootlikkust survestavad teenustasud.Foto: PantherMedia/Scanpix

    Nagu hakkab juba traditsiooniks kujunema, vaatan igal kevadel üle oma investeerimiskonto haldus- ja teenustasud, sest soovin veenduda, et minu kodupank pakub endiselt mulle kõige soodsamat ja sobivaimat teenust.

    Investeerimist alustasin juba 2002. aastal ning siiani olen kõik oma tehingud teinud truult rootslaste Swedbanki kaudu. Minusuguse pikaajalise nii Eesti kui ka välismaa börsidel kaupleva investori jaoks on sealsed hinnad Eesti pankade võrdluses seni kõige soodsamaks osutunud. Tõsi, olemas on ka välismaiseid ning veelgi odavamaid teenusepakkujaid, kuid peagi auväärsesse ikka jõudva mehena olen eestikeelse teeninduse eest nõus veidi rohkem maksma.
    Kodubörsil toimetades valiksin LHV
    Pikaajalise investorina, kes teeb vähem kui kümme tehingut aastas, pean eriti oluliseks portfelli pealt makstavate haldustasude suurust. Balti börsil noteeritud aktsiate hoiustamine on LHV pangas tasuta ning seetõttu on ainult nende väärtpaberitega kaubeldes tegemist parima valikuga. Kuna minu portfelli aktsiatest on aga ligi pooled noteeritud väljaspool, pean pingsalt jälgima, milliseid teenustasusid võetakse minult nende hoiustamise eest.
    Kuna oman rohkem kui 30 000 euro väärtuses väljaspool Balti börse noteeritud aktsiaid, maksaksin LHV pangas nende haldamise eest 0,015 protsenti kuus. Swedbankis maksan aga nende hoiustamise eest 0,01 protsenti, mis on turul saadaolevatest pakkumistest soodsaim variant. Siinkohal väärib mainimist, et sama madalat haldustasu pakuks mulle ka Nordea pank, kuid sel juhul oleks kõrgem minu harvade tehingute pealt võetav minimaalne teenustasu.
    Fikseeritud määrad ei meeldi
    Samuti jäävad mulle LHV teenustasude puhul silma fikseeritud teenustasude määrad. Kuigi teen tehinguid harva, siis sellegipoolest ei soovi iga aktsiaostu pealt tehingutasudeks maksta balti aktsiate puhul 3 eurot ning lisaks veel 0,2 protsenti ostusummast. USA ja Skandinaaviamaade aktsiate puhul maksaksin LHVs aga fikseeritult 11 eurot ning lisaks 0,3 protsenti ostusummast, Londoni börsile investeerides tuleks aga juurde maksta koguni 0,8 protsenti.
    Pean tunnistama, et eelistan süsteemi, kus tehingud on maksustatud kindla protsendiga ostetava või müüdava koguse väärtusest, olgugi et seejuures on kehtestatud miinimumtasu, alla mille ma tehingu eest tasuda ei saa. Näiteks 1500 euro suuruse Balti börsil noteeritud portfelli eest maksaksin LHVs 3 eurot ning lisaks veel 3 eurot, Swedbankis läheks selline tehing aga maksma ainult 3,2 eurot, ehk minimaalse kehtestatud tehingutasu.
    Jään kodupangale truuks
    Kuna kavatsen ka tulevikus investeerida pikaajaliselt ning lühiajalisi riske mitte võtta, ei veena mind panka vahetama ka mujalt leitavad madalamad tehingutasud. Leian, et minu jaoks on praegu nii haldus- kui ka tehingukuludest tulenev maksukoormus kõige paremal viisil paigas ning seetõttu jätkan kuni parema pakkumise saabumiseni investeerimist Swedbanki vahendusel.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Investeeringud, kus võib peituda uus Nvidia
Nvidia, gigant kiibitootjate seas, on tõusnud viimase viie aastaga enam kui 1800 protsenti. Analüütikud soovitavad uue raketi otsimisel vaadata turuväärtuselt pigem väiksemate ettevõtete suunas.
Nvidia, gigant kiibitootjate seas, on tõusnud viimase viie aastaga enam kui 1800 protsenti. Analüütikud soovitavad uue raketi otsimisel vaadata turuväärtuselt pigem väiksemate ettevõtete suunas.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Eesti üks rikkamaid naisi avas Tallinna kesklinnas uue äri
Endine Moskva ametniku abikaasa ja Eesti üks rikkamaid naisi Tatjana Rose (varem Liksutova) vabanes oma restoraniärist ja avas uue ettevõtmise otse Gianni restorani kõrval.
Endine Moskva ametniku abikaasa ja Eesti üks rikkamaid naisi Tatjana Rose (varem Liksutova) vabanes oma restoraniärist ja avas uue ettevõtmise otse Gianni restorani kõrval.