Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naisinvestor, kes ei looda pensionisambale

    Koduinvestor Anne hakkas investeerima nagu investor Toomas.Foto: Anti Veermaa

    Investor Toomasega võttis hiljuti ühendust koduinvestor Anne, kes teatas, et on alustanud igakuiselt raha säästmist ja investeerimist, kuna ei taha jääda lootma kohustuslikule pensionile.

    Sarnaselt investor Toomasega soovis ka Anne enda täispika nime jätta saladuseks. Erinevus on selles, et 55aastane Anne pole väljamõeldud tegelane, vaid inimene, kes elab Eesti väikelinnas Raplas, on sealse majutusfirma osanik ning tegeleb võrkturundusega. Ta hakkas investeerima kuldsema tuleviku nimel selle aasta 28. aprillil. Anne kavatseb investeerida iga kuu 425 eurot ja seda 12 aastat ehk 144 kuud, mis teeb kokku 61 200 eurot ehk ligi 958 000 Eesti krooni. See erineb investor Toomasest, kes investeeris korraga miljon krooni ehk 64 000 eurot.
    Anne ei taha pead liiva alla peita ning on võtnud teadmiseks, et igaüks vastutab ise oma finantsilise tuleviku eest ja seda teadlikult elu lõpuni. „Aastal 2030 on pensionäre võrreldes tööjõulise elanikkonnaga Eestis märgatavalt enam kui praegu - demograafide hinnangul kahaneb selle aja jooksul töötajate ja pensionäride suhe 1,5-lt 1,2-le ja seetõttu tuleb rahaelu endal juhtida,“ sõnab Anne.
    „See aga tähendab, et soovides korraliku elustandardi jätkumist kuldses eas, pole mõtet jääda lootma vaid riiklikule ega kohustuslikule pensionile,“ ütles Anne. Ta hoiab end vormis ka sportliku ja tervisliku eluviisiga ning tal on unistus elada kord mõnusas pansionaadis teistest sõltumata ja elujõuliselt. Samuti pole Annel vähematki soovi raha puudumise tõttu oma pensionipõlve edasi lükata.
    Investeerimisotsus sündis varasema elukogemuse põhjal
    Otsus hakata iga kuu raha paigutama sündis Annel varasema elukogemuse põhjal. „Minuga on kaasas omajagu hea õnn, aga veel rohkem karastunud iseloom. Usk, lootus, armastus, õppimisvõime ja tahe olla „terane tädi“ elu lõpuni. Olen kannatlik ja järjekindel,“ ütleb Anne.
    Lisaks väärtpaberitele investeerib Anne ka enda tervisesse ja reisimisse. Ta plaanib igal aastal elada 1-3 kuud koos sõpradega oma reisikodus vastavalt võimalusele ja vajadusele. „Tervena elatud elu,“ rõhutab Anne.
    Peale enda finantsilise heaolu hoolitseb Anne ka oma lastelaste eest. „Hõbelusika asemel aktsiad – vaat selline vanaema on Anne,“ ütleb ta.
    Anne on võtnud endale ülesande suunata lapsi finantsilise vabaduse poole, alustades lastelastele unistuste portfelli koostamist. „Vanaema finantskäsi aitab,“ sõnab Anne. Kuid tema visioon on suurem kui ainult lapselapsed – oma kogemust kavatseb ta jagada eakaaslastega, kindlustamaks päikeselisemat põlve.
    Säästlikud harjumused, unistus silmapiiril
    Anne on harjunud kokkuhoidlikult elama ning igapäevaostudeks kasutab ta ostukontosid ja mitmesuguseid sooduskaarte. „Ikka selleks, et säästa igapäevatarbimiselt: toit, kommunaalkulud,  riided, elektroonika, transport – see nõuab teadlikku tarbimist,“ usub Anne, kellele on juba aastaid pakkunud huvi igakuine kogumine, säästmine, kasvatamine ja annetamine.
    Praegu pole tal vajadust investeerimise eesmärgil ühestki varaklassist loobuda – ei kinnisvarast, aktsiatest, krüptorahast ega ka kodu- ning investeerimislaenust. Eelkõige soovib Anne näidata, et investeeringuks pole vaja korraga miljonit krooni, vaid miljon krooni järk-järgult investeerides saab ka suurepärase tulemuse. „See on võimalik ajas ehk 12 aastaga saavutada. Tähtis on alustada. Esimese sammu järel saab astuda järgmise,“ julgustab Anne ka teisi.
    Anne unistab 100 000 eurot maksva Ökopansionaadi ostust, kuid selleks ei hakka ta praegu laenu võtma. „Kannatlik meel jõuab oodata aja, mil investeerimiskasumi eest saab osta majakese metsa veerel,“ ütles ta.
    Anne soovitab, et investeerimisaja algust pole mõistlik lotovõidu ega päranduse ootuses edasi lükata. Alustada tuleb täna ja kohe. „Tuleviku kindlustamisel on vaja valida pikaajaline programm,“ on ta veendunud.
    Millest ammutab Anne inspiratsiooni?
    Anne tõdes, et kui tunneb end tühjana, alustab 21päevase programmiga, milleks on kirjutamine iseendale – korraga üks või kaks A4-lehte korraga.
    „Hinnangut andmata. Juhtub 2-3 korda aastas. Analüüsi ei tee. Ei loe ka üle. See on nagu seletamatu teraapia olnud. Olen seda teinud viimase 15 aasta jooksul korduvalt. Mõned asjad jäävad sellest kumama. Kasvavad uued unistused – pildid, kas need täituvad või mitte, see polegi nii tähtis. Teatud numbrid on ka. See hoiab elevil,“ tõdes ta.
    Anne on tundnud, et need unistused on kuidagi seotud olnud tulevikuga, näiteks pension, minipension, soov teisi innustada. „Leian sealt nagu teise enda,“ ütles ta. Ka meeldib Annele hommikuti üksi kõndida, pildistada, metsas jalutada, lilli kasvatada ning perega aega veeta. „Nüüd võtsin ette ja läksin hispaania keele kursusele. Iga päev uus sõna, aastaga 365 sõna!“ ütles Anne.
    Eeskujudest puudust ei ole
    Investor Toomasega tutvus Anne 2002. aastal, kui Äripäev selle projektiga alustas. Äripäeva ennast loeb Anne juba eelmise aastatuhande lõpust ning rohkem kui teisi lehti. Varem lõikas ta artiklid välja ja osaliselt töötas ka pärast läbi. „Äripäeva Toomase artiklid olid mul ka välja lõigatud, iga kuu kord. Nüüd ei viitsi seda enam järjekindlalt teha, aga mõnikord ikka,“ ütles ta.
    Anne peab enda eeskujudeks Richard Bransonit, Warren Buffettit ja Robert Kiyosakit. Häid emotsioone on talle andnud ka LHV, Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Armin Karu, Meelis Milder ja Loit Linnupõld. „Nende tegemised on ka kuidagi hinge läinud,“ ütles Anne.
    Teda paelub krüptorahade maailm, kus eeskujuks krüptokuninganna bulgaarlane Ruja Ignatova. „Ja ees on veel kindlasti väga põnevat,“ on Anne veendunud. Enda tegemisi kajastab ta Facebooki lehel „Koduinvestor“.
    Anne investeeringud
    Kuna Anne tegeleb võrkturundusega, ostab ta iga kuu võrkturundusettevõtte Angel Business Clubi kaudu mitmesuguste firmade aktsiaid, LHV aktsiaid ning krüptoraha OneCoin.
    Mais ostis Anne 6 Hollandi kinnisvarafirma Auragenix aktsiat, 181 fännisaidi Fantrac aktsiat, 97 kaamerafirma Ridercam Systems aktsiat, 20 LHV aktsiat ning 36 krüptoraha OneCoin. Kokku läks kõik maksma 424 eurot. Kasumit teenis Anne 62 eurot.  
    Investor Toomase arvamus Anne portfellist 
    Kui vaadata Anne portfelli, siis teadsin sealt ainult kahte nime – LHV ja OneCoin. Ülejäänud kolmest pole varem midagi kuulnud. Ju sellepärast, et neid saavad osta ainult Angel Business Clubiga liitunud inimesed. Ma ise pole võrkturundusega tegelenud ega plaani ka sellega tegelema hakata, seetõttu on mul keeruline kommenteerida, mis seal toimub.
    Küll aga olen kursis LHV aktsia käekäiguga ja krüptorahadega. LHV aktsia on ka minu portfellis olemas ja näib, et praegu on suur kõmu aktsia ümber vaibunud ning see võtab tasapisi suunda 7 euro taseme lähedale. Lähiajal võib juhtuda, et aktsia hind langeb alla 7 euro ning alla IPO hinna, mis oli 6,95 eurot.
    OneCoin on bitcoini sugulane ning sarnaselt bitimündiga on ka seal omad riskid. Mina krüptorahadesse investeerinud pole ega plaani ka seda teha. Soovin Annele jõudu investeerimisel ja unistuste täitumist!
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.