Nagu tervislik eluviis, nii algab ka rahaasjade korrashoid sammhaaval halbadest harjumustest loobumisega ja kasulike juurutamisega.
- Hangi endale hoiupõrsas! Foto: epa
Esimene samm selles suunas võib olla raske ning tihti oodatakse just seda sobivat või suisa ideaalset hetke. Tegelikult ei ole sellist hetke olemas ega saa kunagi ka olla, sest alati on meil mingi takistus ees. Probleemivabasid hetki pole seega olemas ning tähtis on lihtsalt esimene samm astuda.
Üks suurimaid vabandusi, mida inimesed endale toovad, seostub sõnaga „aga“. Tihti ütlevad inimesed endale, et ma teeks seda või teist, aga… On palju asju, mida me tegelikult elus tahaksime teha, kuid me ise piirame ennast sõnaga „aga“, mis peidab meid hirmude taha ning lükkab asju meie elus edasi. Alati on olemas ju homne päev, mille peale kõike lükata. Ja öeldakse, et kui me suudame oma piirangud endale ära põhjendada, siis need jäävadki meiega.
Neile, kes soovivad esimest sammu astuda või oma seniseid teadmisi rahaasjadest täiendada, tasuks kõrva taha panna järgmised nipid.
Tee sisseoste targemalt
Ära torma esimesse ettejuhtuvasse poodi sisseoste tegema. Enne ostu sooritamist võiksid pisut eelluuret teha, sest äkki on kõrval asuvas poes sama toode hoopis poole odavam. Ka internet võib siin abiks tulla ning sa võid endale soodsaimad pakkumised välja guugeldada. Hoia silm peal ka sellel, millal hakkavad poodides allahindlused, siis võid asju palju soodsamalt saada.
Ära unusta kasutamast ka 48 tunni reeglit. See tähendab, et enne mõne suurema ostu tegemist oota kaks ööpäeva. Äkki pärast selle aja möödumist leiad, et tegelikult sul seda asja polegi vaja, ja oled rõõmus, et ostu ei teinud.
Hangi endale hoiupõrsas
Tänapäeval, kus üha rohkem inimesi kasutab maksmiseks plastikkaarte ning osa prognoosib, et sularaha kaob varsti üldse ära, hangi endale siiski hoiupõrsas! Palju makstakse küll kaardiga, kuid sularaha pole veel kuskile kadunud ning kindlasti käib nädalas ka sinu sõrmede vahelt läbi sularaha ja tekib taskusse münte. Pane kõik ripakil olevad mündid hoiupõrsasse ja sa näed, et ainuüksi paari kuuga võib sinna koguda üsna arvestatav summa.
Alusta säästmist, tee see endale harjumuseks
Suuremate ostude jaoks tasuks hakata raha koguma juba mõni kuu varem, siis ei pea korraga välja käima suurt summat ning see ei hammusta rahakotti nii suurt auku. Näiteks kui jõulukink maksab 500 eurot ja jõuludeni on jäänud viis kuud, pane iga kuu 100 eurot kõrvale. Kui jõulud lõpuks käes, on sul 500 eurot olemas ning sa ei pea seda raha korraga välja käima ega kuskilt laenama.
Tee endale säästmisest harjumus, sest asi, mis juba on harjumuseks saanud, ei tundu enam nii keeruline. Näiteks tee endale graafik, kuidas sa säästa kavatsed – kas kannad kord kuus raha enda hoiusele või mitu korda kuus, igatahes pea sellest reeglist kinni ning ajapikku näed, et sellest saab harjumus.
Kuigi praegu on hoiuseintressid olematud, võta säästetud raha kui tagavarapuhvrit. Kui aga soovid rahale intressi leida, võid iga kuu paigutada seda näiteks väärtpaberitesse. Siis tuleks aga üle vaadata, et väärtpaberite teenustasud liiga kõrged ei oleks, ning arvestada tuleb ka aktsiahindade kõikumisega.
Hoia kuludel silma peal
Tulud ei kasva, kui samas rütmis kasvavad ka kulud. Veel halvem on, kui kulud ületavad tulusid. Selleks, et seda ei juhtuks, hoia kulutustel silma peal. Loo endale igakuine eelarve, millest kinni hoida. See on vajalik, kuna siis sul on ülevaade, mille arvel saaksid säästa, ning näed, kuhu raha kaob.
Kuludel aitavad silma peal hoida erinevad mobiilirakendused, Exceli tabel või siis paber, kuhu peale on joonistatud kaks kasti – ühe kasti peal TULUD, teise peal KULUD.
Maksa kõigepealt kõrge intressiga laenud
Katsu kõigepealt tagasi maksta kõrge intressiga laenud, kuna need on sinu suurimad raharöövlid. Intress pole midagi muud kui maks, mida pead tasuma raha kasutamise eest. Mida väiksem see on, seda parem.
Laenamine võiks sarnaneda targa ostmisega – otsi, kust saaks soodsaima hinnaga. Pankade intressid ei ole ühesugused, seetõttu tee põhjalik eeltöö enne laenulepingule allakirjutamist. Katsu vältida kiirlaene – need on küll lihtsasti kättesaadavad, kuid nende intress on teistest laenudest kõrgem. Ja hea oleks, kui sul laene üldsegi poleks, sest siis on sul rohkem raha, mida investeerida ja säästa.
Mõtle nagu investor
Eelarvet planeerides katsu mõelda nagu pikaajaline investor, küsides endalt, kuidas saaksid oma raha enda kasuks veel paremini tööle panna. See kindlasti ei tähenda, et peaksid hakkama riske võtma või spekuleerima, aga katsu mõelda pikaajaliselt.
Näiteks autot ostes mõtle, kas sul läheb seda ka mitme aasta pärast vaja, ning rehkenda välja, kui palju võiks olla aastane kütusekulu. Teinekord on auto ostuhind kõrge, aga kütusekulu väike. Pikaajaliselt tähendaks see, et peaksid alguses tegema suurema kulutuse, aga tulevikus oleksid kulud väiksemad.
Kui mõtled suuremate ostude puhul nagu pikaajaline investor, on kergem näha, kuidas mõni kulutus võiks tulevikus sulle kätte tasuda.
Ära karda paremat pakkumist küsida
See, kes ei küsi, võib juba aimata, mis on vastuseks. Aga see, kes küsib ja on nõus läbirääkimisi pidama, võib saada palju parema pakkumise. Näiteks võid ju alati läbi rääkida oma korteriüüri, spordiklubi tasu, kaabeltelevisiooni või teiste igakuiste kulude üle. Kui õnnestub, saad väiksemad püsikulud.
Kas sul on krediitkaarti vaja?
Krediitkaarte on lihtne kasutada, kuid lihtsa krediidi tagasimaksmine on kulukas. Samuti võib inimestel krediitkaarte kasutades kaduda reaalsustaju, kuna näib, nagu tuleks kaardi pealt üks lõpmata suur rahavoog ning midagi kuskile ei kao. Sularaha kaasas kandes ja seda kulutades näed oma silmaga, kuidas raha jääb vähemaks. Ja see on psühholoogiliselt oluline tegur, sest kui inimene näeb, et tal jääb midagi vähemaks, tahab ta seda hoida.
Kuna krediitkaartide tagasimaksed kätkevad endas ka intressi, toob krediitkaardi kasutamine kaasa lisakulu. Ja mida rohkem krediitkaarte sul on ja mida rohkem neid kasutad, seda suuremaks võivad kulud minna. Lisaks on krediitkaartidel ka igakuised hooldustasud.
Räägi rahast
Enamik inimesi on nõus rääkima oma viimasest külastusest arsti juurde või mõnest muust isiklikust asjast, mitte aga rahast. Kuna raha on paljudele tundlik teema, siis üritame seda vältida. Kuid rahast rääkimata jätmine ei pruugi aidata jõuda seatud finantseesmärkideni. Näiteks kui su parim sõber teaks, et üritad raha säästa, ei hakka ta sind kutsuma poodi ostuorgiale. Kui aga su sõber teab, et üritad raha kõrvale panna, võib ta sind selles aidata. Oluline on rahaasju arutada perekonnaga ja ka heade sõpradega, sest nemad võivad aidata sul enda finantseesmärkidele lähemale jõuda.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.