Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

September tuleb aktiivne IPO-kuu

Pealtnäha on senine aasta olnud uute börsifirmade lisandumise mõttes lihtsalt masendav – seni on Ameerika Ühendriikides vaid 63 firmat teinud börsidebüüdi, mis on tavapärasest umbes poole vähem. Kõik pole aga kadunud, sest tingimused on soodsad, nii et aasta viimase nelja kuuga võime näha veel hulka debüteerijaid.

“IPO-turu südamelöögid on nii nõrgaks jäänud, et tuleks välja võtta elustamisvahendid,” kommenteeris CNBC-le IPOfinancial.com-i analüütik David Menlow. Hoolimata Menlow' arvamusest on lootus, et aasta viimasel kolmandikul kaob vajadus esmaabi järele.

Ekspertide sõnul peaksime septembris nägema suurt hulka firmasid eri valdkondadest IPOsid ehk avalikke esmaemissioone tegemas. Olukord on soodne, sest USA aktsiaturud on rekordkõrgel ja ajalooline volatiilsus on madalal. Novembris toimuv presidendivalimine peaks asjatundjate sõnul vähendama poliitilise ebastabiilsuse tõttu firmade soovi börsile minna, mistõttu võime näha septembris veelgi agaramat tegevust börsidel.

Üks võimalikest uutest börsifirmadest on Eestiski tuntud õlitootja Valvoline, mis eraldub emafirmast Ashland. Prognoosi kohaselt võib Valvoline kaasata umbes 750 miljonit dollarit.

Teine debüüti tegev tähelepanuväärne firma võib olla Ränioru tarkvarafirma Nutanix. Kui see tõepoolest juhtub, siis oleks tegu Twilio järel ühega vähestest enam kui miljardidollarilist turuväärtust omava idufirmaga, mis börsile läheb.

Investorid nõuavad uusi IPOsid

Tänavune aasta on näidanud, et nõudlus uute tehnoloogiafirmade järele on avalikul turul väga suur. Acacia on tänavu börsil rallinud 435%. Eestiga sidemeid omav Twilio on kallinenud kõigest paari kuuga 295% ning Talend on börsil oldud ajaga tõusnud 40%.

Keskmiselt on sel aastal börsidebüüdi teinud ettevõtete aktsiad tõusnud 25%, selgub Dealogicu andmetest. See näitab ilmekalt, et kasvavate ja kindla ärimudeliga tehnoloogiafirmade vastu on suur huvi.

Võttes arvesse, kui vähe firmasid on tänavu börsile jõudnud, ei pane imestama, et nimetatud ettevõtted on sedasi rallinud. Augusti lõpu seisuga oli Ameerika Ühendriikides börsil aktsiad noteerinud kõigest 63 ettevõtet, mis on väikseim arv pärast 2009. aastat. Kaasatud raha hulk on samuti suhteliselt nukker – 63 firma peale kõigest 12,9 miljardit dollarit.

Põud on seda üllatavam, sest nõudlus uute firmade järele, eriti aktsiafondide juhtide seas, on tugev. Aktiivselt juhitud USA aktsiafondid on 2016. aastal taas kord üldisele turule alla jäämas ning tavaliselt pakuvad IPOd kiiret võimalust tootlust suurendada.

Kahju ei ole teinud ka rekordkõrgele tõusnud aktsiaturud ja madal volatiilsus – kaks tegurit, mis tavalisel ajal peaks uusi firmasid tugevalt innustama börsidebüüti tegema. Juuli alguses on S&P 500 teinud 11 korral uue rekordi ning CBOE volatiilsusindeks on kukkunud mitme aasta madalaimale tasemele.

Ärge pärast septembrit uusi IPOsid oodake

Ometi on asjatundjad arvamusel, et suvine Brexiti uudis ning sellest tulenenud volatiilsus oli piisav, et ehmatada ära suur hulk ettevõtteid, kes lükkasid oma esmaemissiooni edasi.

Mistõttu jõuame taas tagasi septembrisse. Senine madalseis ning prognoositav ebakindlus oktoobris peaks kaasa aitama ettevõtete lisandumisele sel kuul. Üldjuhul valmistavad ettevõtted IPOga seonduvat paberitööd ette neli kuni viis kuud, mistõttu võib arvata, et septembrikuised debütandid alustasid protsessi juba kevadel või isegi varem.

“IPO-aktiivsuse puudumine suvel ei peegelda nõudluse puudumist. Tegu on rohkem pakkumise poole probleemiga,” kommenteeris The Wall Street Journalile Morgan Stanley Ameerika kapitaliturgude pealik Paul Donahue. “Kevadel turutingimused IPOks paranesid, mistõttu suur hulk ettevõtteid alustas avaliku esmaemissiooni protsessiga,” lisas ta.

Investoritele pakub kindlasti rõõmu ka asjaolu, et emissiooni garanteerijad on tänavu olnud ettevaatlikud ja hinnavahemikke määrates jäänud konservatiivseks. See tuleneb soovist mitte teha ebaõnnestunud IPOdega veelgi liiga niigi kehvale turule. Dealogicu andmeil on tänavu vaid 5% firmadest müünud aktsiaid pakkumise hinnavahemikust kõrgemal, samas kui viimase 20 aasta keskmine on 23%.

Pärast septembrit ei maksa asjatundjate sõnul väga palju IPOsid enne detsembrit oodata. Esiteks on novembri teisel nädalal presidendivalimised, mis tekitab ebakindlust. Valimiste ning tänupühade vahele jääb liiga väike ajavahemik, mis ei võimalda firmadel käia investoritele oma IPOt promomas. Seda enam säilib lootus, et järgmisel aastal tingimused paranevad ning IPO-turg tuleb august välja.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.