Mida oodata täna Euroopa Keskpangalt

Küll aga oodatakse, kas Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi vihjab intressiotsusele järgneval pressikonverentsil midagi Euroopa Keskpanga võlakirjade tugiostuprogrammi võimalike arengute kohta. Praeguse kava järgi kestab tugiprogramm tuleva aasta märtsini ning üksi juba kuuldused, et Euroopa Keskpangas on hakatud mõtlema programmi koomale tõmbamise peale, saatsid hiljuti üle turgude hirmuivärina. Ametlikult ei ole seda siiski veel arutatud.

Agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikute arvates on Euroopa Keskpangast uudiseid oodata kõige varem detsembris.

Keskpangast on tulnud signaale, et programmi võidakse pikendada, et see siis järkjärgult tugioste vähendades ära lõpetada, kui inflatsioon kiireneb euroalal taas 2% lähistele. Praegu analüüsivad aga Euroopa Keskpanga töögrupid võimalikke muudatusi tugiostuprogrammi ülesehituses, et programmi sobivad varad defitsiitseks ei muutuks.

Mario Draghi ütles äsja, et inflatsioon, mis praegu on tugevast stiimulist hoolimata jätkuvalt vaid 0,4%, peaks keskpanga sihitud tasemel taastuma kõige hiljem 2019. aasta alguses. Bloombergi küsitletud analüütikutest peab seda tõenäoliseks kaks kolmandikku. Keskpanga prognoosid on aga koostatud sellest lähtudes, et stiimulit tuleb veel. Kas ja kui palju, seda hakatakse analüüsima detsembris avaldatavate uute majandusprognooside baasil.

Läinud kuul ütles Euroopa Keskpanga  juhatuse liige Benoit Coeure, et tugiostuprogrammi lõpetamine eeldaks muutusi selle struktuuris. Brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda ning Saksa Deutsche Banki probleemid on viimased näited sellest, kuidas investorite pagemine turvalisematesse varadesse on ahendanud Euroopa Keskpanga ostuvõimalusi oma tugiprogrammi tarvis. Keskpank ei või osta võlakirju, mille tootlus on allpool Euroopa Keskpangas hoiustamise püsivõimaluse määra, mis on praegu -0,4%.

Draghilt oodatakse vihjeid selle kohta, millal tugiostuprogrammi hakatakse koomale tõmbama. Enamus analüütikuid usub, et see algab tuleva aasta teises pooles või veelgi hiljem.

Pressikonverentsil võivad üles kerkida ka küsimused Euroopa pankade olukorrast. Paljud on raskustes halbade laenude ja kasvavate regulatiivsete nõuetega, samas kui keskpanga intressimäärade poliitika õõnestab pankade kasumlikkust. Euroopa pankade aktsiad on agentuuri Bloomberg andmeil tänavu odavnenud enam kui 23%. See annab alust muretseda, et laenude väljastamine võib kannatada.

Enamus agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikuid on seda meelt, et keskpank pikendab tugiostuprogrammi, kuna euroala majandus on alles liiga nõrk, inflatsioon liiga madal ning tööpuudus liiga kõrge. Euroala SKP kasvutempoks prognoositakse kolmandas kvartalis 0,3%, mis on samal tasemel teise kvartaliga, kuid aeglasem esimese kvartali 0,5%-st.

Keskpank on taas toonitamas, et rahapoliitika üksi majandust kasvule ei vea – vaja on struktuurseid reforme, mis majanduse kasvupotentsiaali tõstaks. Eriti Saksamaa on järjest kriitilisem keskpanga tugimeetmete jätkamise suhtes, saades toetust Hollandi ja Balti riikide keskpankade juhtidelt. Reas riikides lähenevad aga tuleval aastal valimised, nii võib keskpanga poolt poliitikutele „ostetud aeg“ tuulde minna.