SEB: Clintoni võit võib tuua kergendusralli

SEB finantsturgude analüütik Kristofer Vähi ütles, et ka nende klientide käitumisest on näha, et praegu on investorid äraootavad ega julge suuri rahapaigutusi teha. Samuti andis ekspert nõu, kuidas turud eristsenaariumide rakendumisel käituda võivad.

USA presidendivalimised, mis on seekord kujunenud üsna tuliseks ja kõmuliseks, avaldavad maailma turgudele kindlasti suurt mõju. Vaevalt leidub maailmas palju investoreid, kes ei võta eesolevaid valimisi arvesse. Turuosalised üritavad ennast positsioneerida vastavalt ootustele ja maandada riske. Teatud mõttes ollakse äraootaval seisukohal ning investeerimisotsuseid lükatakse edasi, kuniks president on valitud. Tulemuste saabudes on oodata kõrget volatiilsust kõikides varaklassides.

Tallinna börs ja teised Balti börsid kipuvad reageerima turušokkidele mõningase viiteajaga. Põhjusteks on peamiselt meie börside madalam efektiivsus, madalam likviidsus ja suurte investorite jaoks suhteliselt väiksem olulisus. Tüüpiliselt, kui suured välisinvestorid hakkavad pärast uudist positsioone võtma või neid likvideerima, siis enne tehakse muudatusi suuremate börside instrumentidega, mille osatähtsus nende portfellis on suurem. Hiljem jõutakse väiksema tähtsusega Balti börsi juurde ning ka siis võib hind reageerida viitega, sest likviidsust on vähem ja suurte positsioonide liigutamine vajab meie börsidel rohkem aega. Kohalikule väikeinvestorile pakub see aga tihtipeale head kaitset ja rohkem aega uudistele reageerimiseks.

On näha tendentsi, et ka meie kliendid jälgivad valimisküsitlusi ja teevad otsuseid, tuginedes ootustele, kumb kandidaat võidab. Ollakse samuti tulemuse suhtes äraootavad ning lükatakse suuri otsuseid edasi kuni tulemuste selgumiseni.

Donald Trumpiga kaasnevat nähakse suure tundmatusena ning Trumpi võidu korral võivad turud minna riski vältivasse meeleollu, mille puhul langevad riskivarad, nagu aktsiad, ja tõusevad kaitsvad varaklassid, nagu väärismetallid ja riigivõlakirjad.

Kui aga küsitlustes on tõusnud Hillary Clintoni võidutõenäosus, siis on pigem tõusnud ka riskivarad ehk siis Clintoni võidu korral võivad börsid teha nn kergendusralli. Ehkki vabariiklaste, sh Trumpi majanduspoliitika üks seisukoht on madalamad maksud, mis traditsiooniliselt on ettevõtete (seega ka aktsiate) jaoks kasulik, siis seekord nähakse Trumpi poliitikat pigem ebaselgena ja ebakindlust süvendavana. Kuna Trump on oma vaadetelt väga protektsionistlik, siis kindlasti võivad tema võidu korral kannatada eelkõige ettevõtted ja riigid, kes ekspordivad USAsse. Ka Eesti kui väikese avatud majanduse jaoks on protektsionistlikud poliitikad negatiivse mõjuga. Konkreetsematest sektoritest on spekuleeritud, et energiasektoris on Trumpi võidu korral soodne kliima naftaettevõtetel, sest Trump pooldab naftatorude ja õlitööstuse arengut, aga Clintoni võidu korral võiks toetust saada just rohelise energia firmad.

Farmaatsiasektoris võiks Trumpi võidu korral võita ravimifirmad, sest Trump pooldab madalamat regulatsiooni, kuid kuna Clinton tahab langetada majapidamiste ravimikulusid ja jätkata nn Obamacare'i ravitoetusprogrammi, siis Clintoni võidu korral võivad ravimifirmad just kannatada ning võidaks hoopis haiglad ja raviasutused.

Loomulikult ei ole garantiid, et asjad selliselt kujunevad ja konkreetsed investeerimisotsused peab iga investor ise tegema vastavalt enda strateegiale ja riskitaluvusele.

Dollari kohta on raske öelda, mis temaga ühel või teisel juhul juhtub. Isegi kui oleks ette teada, kumb kandidaat võidab, siis ei oleks üheti mõistetav, kas peaks dollarit ostma või müüma. Ühelt poolt tähendaks Trumpi võit, et raha üritatakse parkida võimalikult turvalistesse kohtadesse, millest üks võiks olla ka maailma reservvaluuta USA dollar. Sellisel juhul peaks dollar tõusma.

Samuti tähendaks Trumpi protektsionism, et raha voolaks USAst vähem välja, seega paraneks USA väliskaubandusbilanss, mis klassikalise majandusteooria järgi peaks dollarit tugevdama. Küll aga, kui Trumpi võitu nähakse väga negatiivsena ja USA suhtes suurt ebakindlust tekitavana, siis pole välistatud, et dollar langeb ja raha pageb traditsiooniliselt veel turvalisematesse kohtadesse, nagu Jaapani jeen ja Šveitsi frank.

Bloombergi hinnangul on Clintoni võidu tõenäosus praegu 77%. Financial Timesi küsitlused näitavad, et vajalikust 270 häälest kaldub Clintoni poole 216 ja Trumpi poole 164. Sellegipoolest on veel umbes kolmandik hääli täiesti lahtised ja kui Brexiti referendumist midagi õppida, siis seda, et inimeste psühholoogias on kalduvus alahinnata sündmuse tõenäosust, kui sündmus tundub emotsionaalselt võttes hoomamatu.

Ka mõni kuu tagasi uskus valdav enamik, et hääletatakse Brexiti vastu, kuigi tõenäosuslikult võis minna nii üht- kui ka teistpidi. Ehkki küsitlused paistavad kalduvat Clintoni poole, siis tegelikkuses peame endale teadvustama, et me ei tea tulemust enne, kui hääled on loetud.