Mario Draghi tõi jõulukingi

Mario Draghi  Foto: Scanpix/REuters
Sirje Rank • 8 detsember 2016
Jaga lugu:

Hetke kõhelnud börsid võtsid Euroopa Keskpanga rahapoliitikas täna tehtud muudatused lõpuks rõõmuga vastu, euro aga nõrgenes.

Euroopa Keskpank teatas, et pikendab inflatsiooni elustamiseks 2015. aastal ellu kutsutud varaostuprogrammi vähemalt tuleva aasta lõpuni, kuid alates tuleva aasta märtsist igakuine tugiostude maht väheneb.

Kui praegu ostab keskpank igas kuus vara 80 miljardi euro väärtuses, siis tuleva aasta aprillist väheneb see maht 60 miljardile. Et aga programmi kestus pikeneb, siis kokkuvõttes kasvab Euroopa Keskpanga stiimul 2,28 triljonile eurole, mis ületab ligi kaks korda algselt plaanitud mahu.

Euroopa Keskpank alustas varaoste 2015. aasta märtsis, kuus aastat hiljem kui USA keskpank ülemaailmse finantskriisi järel.

Algselt oli tugiostukava mahuks kavandatud 1,1 triljonit eurot, nüüd kasvas programmi maht 2,28 triljonile eurole.

Erakorralistele abinõudele sundis deflatsioonioht euroalal, mis nüüd on taandunud.

Eesti Pank on programmi raames võlakirju ostnud veidi enam kui 3 miljardi euro väärtuses.

Võrdluseks kasvas USA keskpanga varaostuprogrammi tagajärjel keskpanga bilanss neli korda, 4,5 triljonile dollarile.

Ei ole lõpu algus

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi rõhutas keskpanga nõukogu otsusele järgnenud pressikonverentsil, et sellise valikuga – et summad vähenevad, kuid aeg pikeneb – jääb keskpanga mõju turul kauemaks kestma. See on otsuse peamine sõnum. Ühtlasi on summa kokku suurem, kui turud oskasid oodata ehk kui varaostuprogrammi oleks pikendatud kuue kuu võrra ja jätkatud tugiste senises mahus.

Ekstra ja eraldi rõhutas Draghi, et eilne otsus ei tähendanud veel mingil moel varaostuprogrammi lõpu algust. Lõpu algus tähendaks tema sõnul igakuiste tugiostusummade järkjärgulist vähenemist, kuid seda pole Euroopa Keskpangas veel arutatud. 

Vastupidi – pank kinnitas, et vajadusel – kui olukord majanduses või turgudel peaks seda nõudma – on keskpank uuesti valmis nii varaostukava pikendama kui ka igakuiseid oste suurendama. Praegu on aga euroalal deflatsioonioht selgelt kadunud ja nii võis ka keskpanga tugioste vähendada. Kuid ebakindlus püsib kõikjal, nentis Draghi.

Et aga varaostuprogrammi sobivatest varadest puudust poleks, muutis keskpank mõningaid parameetreid. Nii muudeti ära nõue, et keskpank võib osta vaid selliseid varasid, mille tootlus ei jääks alla keskpangas hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast. Praegu on see -0,40%. Samuti saab keskpank nüüd osta lühema tähtajaga võlakirju – varasema kahe aasta asemel ka aastase tähtajaga võlakirju. See vähendab ka võimalikku kahju negatiivset intressimääradest.

Euroopa börsid rõõmustasid

Itaalia ja Prantsusmaa peamised aktsiaindeksid sisenesid pulliturule ning Saksamaa börsi DAX indeks ületas sel aastal esmakordselt – küll juba enne Euroopa Keskpanga otsuseid – 11 000 punkti taseme. Eelnenud päeval uue rekordi löönud USA börsid võbelesid avanedes rekordite lähistel.

Euro algselt tugevnes, siis nõrgenes USA dollari suhtes, kui Mario Draghi kommentaaridest sai ilmseks, et varaostude programmi pikendus ei pruugi jääda stiimuli teemal viimaseks sõnaks.

Euro nõksatas 1,1% nõrgemaks, kaubeldes 1,0637 dollari tasemel. Stoxx Europe 600 Index hüppas 1,1%. Agentuuri Bloomberg andmeil on euroala aktsiad endiselt tänavu 2,7%ga miinuses. Kui miinus jääb, oleks see esimene aastane langus pärast kriisiaastat 2011.

Itaalia võlakirjade hind langes ja tootlus kerkis 11 baaspunkti võrra, 2%-le.

Jõulukompromiss

Mario Draghil on õnnestunud jõuluvana needus murda, nentis agentuur Bloomberg, osutades sellele, kuidas kahel eelnenud aastal on Draghi börsidele pigem pettumust toonud. Läinud aastast oli nii palju õpitud, et ootusi enne aasta viimast nõupidamist liiga kõrgeks ei aetud.

Baasintressimäärasid Euroopa Keskpank ei muutnud, mis osutab taas sellele, et traditsioonilised rahapoliitika võtted on praegu ammendunud.

Keskpank avaldas ka oma värske majandusprognoosi ning esimese hinnangu 2019. aasta väljavaadete kohta. Septembrikuise prognoosiga võrreldes see oluliselt muutunud ei ole. Majandus kasvab küll mõõdukalt, kuid kasvab. Samas võiks tähele panna, et novembri lõpus naftat eksportivate riikide kartelli OPEC kokkulepet tootmismahtude vähendamiseks ei jõutud keskpanga prognoosis nafta hinda visandades arvesse võtta.

Prognoosi järgi jõuab euroala keskmine inflatsioon aastaks 2019 1,7% tasemele, mis jääb alla keskpanga sihiks seatud 2% taset. Sel põhjusel peame jätkama, ütles Draghi, kelle ametiaeg 2019. aasta oktoobris lõpeb.

Draghi rõhutas, et rahapoliitika kõrval peaksid majanduskasvule õla alla panema ka teised hoovad, eelkõige struktuursed reformid. Neid on aga tuleva aasta euroala valimiskalendrit vaadates raske reaalseks pidada.

Analüütikud möönsid, et turgudel läks aega, enne kui keskpanga sõnumit seedida suudeti.

„Praegu on arvamisi seinast seina,“ ütles Bloombergile Danske Banki analüütik Jens Peter Sörensen. „Esmalt olid kõik pettunud, kui ostusumma vähenes 80 miljardilt 60 miljardile. Kõik võtsid seda kui lõpu algust.“ Siis tuli teade, et keskpank võib võlakirju osta ka madalama intressimääraga kui hoiustamise intress, millega kaob võimalik kitsikuse risk Saksa võlakirjadega.

„Sörenseni sõnul ei saagi Euroopa Keskpank väga ühemõtteliselt toimetada. „Draghi püüab teha nii, et ka teised keskpangad oleksid rahul, kellest paljud on väga vastu kogu sellele programmile. Teisalt püütakse rahuldada avalikku arvamust, et stiimul jätkub. See on raske ülesanne ja sel põhjusel ongi Euroopa Keskpangast alati raske aru saada.“

„See on kompromiss nendega Euroopa keskpangas, kes tahavad varaostuprogrammi lõpetada võiu vähemalt mahtu vähendada,“ kommenteeris ING panga analüütik Carsten Brzeski. Marc Ostwald firmast ADM Investor Services on seda meelt, et kallak on jätkuvalt täiendava rahapoliitika lõdvendamise suunas.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt