Bitcoin tegi kõigile valuutadele tuule alla

Krüptovaluuta, millega kaubeldakse (ja mis on reguleeritud) nagu kuld ja nafta, on selle aasta algusest kallinenud 79 protsenti 778 dollarini, mis on kõrgeim tase alates 2014. aasta algusest, selgub Bloombergi kogutud andmetest. Bitcoin on kallinenud rohkem kui vene rubla või brasiilia reaal. Viimased kaks on traditsiooniliste valuutade seas tänavu edetabeli eesotsas.

Bitcoin loodi 2008. aastal ning investeerimismaailma tekkis palju entusiaste, kes uskusid, et tegemist on rahandussüsteemi evolutsiooniga, mis on osa maailma üldisest digitaliseerumisest. 2013. aasta lõpus tõusis bitcoini hind vähem kui kuu ajaga 500protsendi võrra – ostmine võttis juba maania mõõtmed. Mull läks aga lõhki ning 2014. aastal langes krüptovaluuta hind 58 protsenti. Osaliselt oli hinnalangus tingitud ka sellest, et osade riikide valitsused hakkasid valuuta vastu võitlema.

On mitmeid põhjuseid, miks bitcoin teeb comebacki. Nende hulka kuuluvad näiteks Hiina kapitalikontrollid ning Suurbritannia ja USA poliitilise ebastabiilsuse suurenemine. Bitcoini toetajad ütlevad, et krüptovaluutat aktsepteeritakse järjest enam ettevõtete ja tarbijate poolt.

„Tarbijatel on aina rohkem võimalik bitcoine kasutada,“ ütles riskikapitalist Tim Draper, kes on aastate jooksul ostnud tuhandeid bitcoine. „Ja kui inimesed on mures oma riigi pabervaluutapärast – näiteks ruupia Indias – siis saavad nad turvalisust otsida bitcoinist.“

Tegelikult on raske täpselt aru saada, miks bitcoin on läbinud mitmeid buume ja krahhe. Allpool on ära toodud aga tõenäolised põhjused, miks bitcoin tänavu niivõrd palju kallinenud on.

Globaalsed kapitalikontrollid on mänginud bitcoini edus tõenäoliselt suurt rolli. Näiteks Hiina valitsus muutis raha välismaale viimise ja selle kulutamise keerulisemaks, mis vähendas süsteemi likviidsust. See muutis bitcoini atraktiivsemaks, sest krüptovaluuta pole ühegi keskpanga või valitsuse kontrolli all.

Mõned valitsused on piiranud riiki saabunud välismaalaste rahaülekandeid koduriiki (remittances). Näiteks teatas USA presidendiks valitud Donald Trump, et piirab või isegi seiskab immigrantide rahamaksed Mehhikosse, kui naaberriik piirile ehitatava seina eest ei maksa.

Bitcoini pakkumise kasv on aeglustumas – niinimetatud kaevandajad saavad uusi bitcoine järjest harvemini. Rahamaksete hulk, mis läks kaevandajatele, vähenes selle aasta keskel poole võrra.

Aina enam on tarbijaid ja ettevõtteid, kes on nõus bitcoine valuutana kasutama. Bitcoinide kasutajate hulk kasvab stabiilselt – näiteks kolmandas kvartalis avas omale bitcoini konto 1,1 miljonit inimest. Eelmise aasta samal ajal oli see number 1,2 miljonit, teatas CoinDesk.

India ja Venezuela muutsid hiljuti riigi suurimad pangatähed kehtetuks – valitsuste sõnul oli eesmärk vähendada korruptsiooni ning maksudest kõrvale hiilimist. Terrorismivastases sõjas jälgitakse aina enam seda, kus illegaalne raha liigub ning kes ülekandeid teeb. See suurendab bitcoinide nõudlust, sest maailmas on palju inimesi, kes ei taha, et nende tegevust jälgitaks.

Bitcoinide kaevandamisega tegelev Marco Krohn arvab, et need faktorid viivad krüptovaluuta hinda üles ka järgmisel aastal. „Minu isiklik ootus on, et bitcoinide hind tõuseb veel vähemalt 100 protsenti,“ ütles Krohn.