Teadlased on välja töötamas meditsiiniäppi, mille eesmärk on osa arsti tööst anda üle nutitelefonile.
- Kas nutitelefon võiks tulevikus olla ka arsti rollis? Foto: EPA
Washingtoni Ülikooli professor Shwetak Patel on praegu välja töötamas äppi, mis suudab määrata inimese punaste vereliblede osakaalu ning suudab seega anda inimese verenäitajatele hinnangu. Verd muide selle tarbeks vaja ei lähegi – piisab sellest, kui nutitelefoni kaamera objektiivi vastu näpp panna ning seejärel välk sisse lülitada ning aparaat suudabki inimesele tema verepildi kohta infot anda. Pateli ambitsioonika idee eesmärk on anda inimestele nende tervisest parem ülevaade ning kiirendada erinevate haiguste nagu näiteks aneemia ehk kehvveresuse diagnoosimist.
Verepildiga Patel ei piirdu – tuleviku nutitelefonid on tema nägemuse kohaselt nõnda võimsad, et surudes seadme vastu liigeseid ja luid suudab too kindlaks teha, kas inimesel võiks olla potentsiaalne oht põdeda osteoporoosi ehk luude hõrenemist, vahendab The Telegraph.
Taskudoktor suurendab personaalsust
Patel märkis, et meditsiinivaldkonnas võiks nutitelefonide võimsad tehnoloogilised omadused kindlasti ära kasutada. “Kui me vaatame kaamerat, välku ja mikrofoni, siis me teame, et need muutuvad nutiseadmetel aina võimsamaks ning neid võib väga huvitavalt tulevikus ära kasutada,” arutles ta. Nii võib nutitelefoni sisse ehitatud mikrofoni kasutada tema sõnul kopsude kontrollimiseks ning see omakorda tähendab, et kui inimesel on näiteks astma, avastatakse see varem. Sageli läheb inimesel “tarvis” astmahoogu, et teada saada haiguse põdemisest.
“Haigusi saab hakata diagnoosima kliinikust väljaspool. See võib väga suurel määral muuta seda, kuidas me haigusi diagnoosime ning neid jälgime. Nüüd me saame anda patsiendile endale võimaluse enda tervise kohta andmeid koguda,” rääkis Patel.
Meditsiiniäpid pole maailmas siiski päris võõrad. Georgia osariigi tehnoloogiainstituudis on teadlased välja töötanud äpi, mis on kasulik näiteks neile, kellel on diabeet või vähk. Äpp aitab inimesel meelde tuletada nende arstiaegu või annab teada, missuguseid kõrvalnähte võiksid oodata vähihaiged pärast kemoteraapiat.
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.