• OMX Baltic0,1%267,65
  • OMX Riga−0,76%875,81
  • OMX Tallinn0,72%1 712,1
  • OMX Vilnius−0,02%1 039,65
  • S&P 5000,26%6 048,24
  • DOW 30−0,22%44 813,95
  • Nasdaq 0,93%19 397,64
  • FTSE 1000,31%8 312,89
  • Nikkei 2250,8%38 513,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%111,68
  • OMX Baltic0,1%267,65
  • OMX Riga−0,76%875,81
  • OMX Tallinn0,72%1 712,1
  • OMX Vilnius−0,02%1 039,65
  • S&P 5000,26%6 048,24
  • DOW 30−0,22%44 813,95
  • Nasdaq 0,93%19 397,64
  • FTSE 1000,31%8 312,89
  • Nikkei 2250,8%38 513,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%111,68
  • 08.03.17, 09:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kindlustusfirmade dilemma: kas laieneda või investeerida

Šveitsi kindlustusettevõte Baloise Holding AG plaanib kulutada 2 miljardit franki uutele tehingutele ja tehnoloogiale, et ettevõtet kaasajastada – ja ta ei ole üksi, kirjutab uudisteagentuur Bloomberg.
Baloise tutvustab oma maja seinal viimatisi majandustulemusi.
  • Baloise tutvustab oma maja seinal viimatisi majandustulemusi. Foto: EPA
Euroopa kindlustusfirmad valmistuvad ühinemislaineks, et ühelt poolt kulusid kokku hoida ja teisalt paigutada ressursse automatiseeritud protsesside ja finantstehnoloogia arendamisesse. Seda on Bloombergile kinnitanud mitme kindlustusettevõtte töötajad.
“Vana kindlustusmudel enam ei tööta,” ütles Baloise' juht Gert De Winter. Ettevõtet, mis ise on 6,5 miljardit dollarit väärt, kahtlustatakse selles, et ta plaanib osta väiksemaid kindlustajaid nii Šveitsis, Luksemburgis kui ka Belgias. Kindlustajate nõustajad on öelnud, et ettevõtted peavad muutuma suuremaks – muidu ei saa nad madalate hindadega võidelda. Swiss RE AG investeeringute juhi Guido Fuereri hinnangul on Euroopa ja USA kindlustusettevõtted kaotanud viimase kaheksa aastaga 700 miljardit dollarit. Selles näeb ta süüd eelkõige madalatel intressidel. Suurem ettevõte tähendab analüütikute hinnangul kindlustajatele esiteks paremaid kapitali hajutamise võimalusi ning teiseks ka suuremaid innovatsioonivõimalusi.
Eelmisel aastal ühines või osteti üles Bloombergi andmetel 207 Euroopa (kindlustus)ettevõtet, tehingute kogusumma oli 11 miljardit eurot. Kuid seda on oluliselt vähem kui 2015. aastal, mil tehti 246 tehingut 45 miljardi euro väärtuses. Praegu on kuum teema Standard Life Plc otsus osta Aberdeen Asset Management Plc – šotlaste tehingu väärtuseks hinnatakse 3,8 miljardit naela. Samuti on NN Group NV teatanud, et ostab Delta Lloyd NV – tehingu väärtus 2,5 miljardit eurot. Viimased on otse välja öelnud, et ühinemine aitab neil 2020. aastaks vähemalt 150 miljonit eurot kokku hoida. Baloise ise plaanib koos oma partneri Anthemisega investeerida 50 miljonit franki finantstehnoloogiasse – kõik efektiivsuse nimel.
Bloombergi teatel sai möödunud aastal rekordarv finantstehnoloogiale keskenduvaid idufirmasid rahasüsti. Nad on kindlustajate jaoks atraktiivsed, kuna esiteks on nad odavamad ja teiseks on neil kõige värskem tehnoloogia.
 
Finantstehnoloogia on tulekul
Saksamaa suurimaid kindlustajaid Allianz SE otsustas veebruaris, et maksab investoritele 3 miljardit eurot dividende ja loobub selle nimel uutest ostudest. Samal ajal on ettevõte teatanud, et sihib 2018. aastaks miljardilist kasumit, mis tuleks ainuüksi protsesside optimeerimisest. Nad on veendunud, et automatiseerimine kiirendab kliendisuhtlust ning – mis seal salata – aitab vähendada kindlustussektori töötajate arvu, mis on üks suurimaid kuluallikaid.
Kes aga ettevõtet osta tahab, saab selle praegu odavamalt kätte. Kui Bloombergi andmetel oli Stoxx 600 kindlustusindeks 12,8, siis nüüd on see 11,2 (number tähistab järgmist: 11,2 × Stoxx 600 liikmete prognoositav kasum).

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.12.24, 17:51
LATRAPS kutsub Eesti investoreid osalema põllumajanduse teedrajavas projektis – võlakirjad 7,5% intressiga
Balti põllumajandus astub uude ajastusse, pakkudes investoritele erakordset võimalust. Läti suurim põllumajandusühistu LATRAPS, mis on tuntud kui piirkonna juhtiv teraviljaeksportija, on avanud oma esimese avaliku võlakirjade pakkumise. Eesmärgiks on koguda 8 miljonit eurot, et rahastada Põhja-Euroopa suurima hernevalgu isolaadi tootmisüksuse – ASNS Ingredient – rajamist Lätis.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele