Sajandi võrdlus: kinnisvara vs aktsiad

Bonni ülikooli majandusprofessor Moritz Schularick uuris aktsiate ning kinnisvara tootlust alates 1870ndatest aastatest tänapäevani ja jõudis järeldusele, et kinnisvara tegi aktsiatele pooleteise sajandiga ära. Nimelt tõusis kinnisvara hind keskmiselt aastas 8-8,5 protsenti, aktsiate väärtus aga 7-7,5 protsenti. Samas toob ta võrdluseks võlakirjad ja pangadeposiidi, kus olukord oli iseäranis nutune: esimeste puhul oli keskmine aastane tootlus 1,5 ja teise puhul kõigest 0,3 protsenti.

Samas rõhutab professor, et sellest ei saa järeldada nagu oleks kinnisvara näol tegu automaatselt parema investeeringuga. Tema uurimus näitas, et alguses oli kinnisvara hind üsna konstantne ning alles 20. sajandi keskpaigas, kui transpordivahendid kiiresti arenesid, hakkasid hinnad kasvama. Seega on professori sõnul kinnisvara tootlus „üsna noor areng“. Kõige suurem kasv on selles vallas olnud Austraalias, samal ajal kui Saksamaal on see näitaja alates 2010. aastast sisuliselt paigal seisnud.

Schularicki sõnul oleneb kinnisvarainvesteeringu tasuvus ikka kõige rohkem asukohast ning kvaliteedist – kui need on head, ei tasu ka kriisi ajal suurt hirmu tunda, sest üüritulu on üsna stabiilne. Samuti võib eeldada, et kriisi ajal ehitatakse vähem, see aga tõstab omakorda nõudlust, mis omakorda võimaldab teinekord kõrgemaid hindu küsida.

Samas on aktsiatel kinnisvara ees mitmeid puudusi, näiteks tugevasti kõikuvad kursid, ja pealegi tuleb siis kogu aeg ettevõtete käekäiguga kursis olla. Samas on neil kinnisvara ees selgeid eeliseid: näiteks saab neid väikese raha eest soetada, erinevatesse aktsiatesse raha paigutamisega saab oma portfelli turu kõikumiste eest kaitsta, samuti on aktsiad reeglina likviidsemad – kui tekib vajadus raha järele, on neid reeglina kergem müüa kui kinnisvara. Ning lõpuks on aktsiate puhul hea see, et neid ei pea hooldama: kui kinnisvara nõuab ikka aeg-ajalt remonti, siis aktsia on tänapäeval lihtsalt „veebis“ ja süüa ta nii-öelda ei küsi.

Schularicki sõnul tuleks kinnisvara ja aktsiate vahel valiku langetamisel võtta arvesse investori enda olukorda. Tootlus sõltub riigist, ajajärgust ja lõppeks ka sellest, kas investor soovib oma raha väga pikaks ajaks kinnisvara alla „kinni“ panna, et seda tootlust saada. Professor ütles, et tegelikult ei ole rahvusvahelises võrdluses näha, nagu jätkuks suure kinnisvaratootluse trend veel pikemat aega ning lisas, et tema jaoks oli lausa üllatav, et kinnisvaral oli nii suur tootlus.