Maailma suurimad turud liiguvad eri suundades

Aasia suurima majanduse ametivõimud võitlevad finantssüsteemi võimendusega ja see on Shanghai Composite’i viimastel nädalatel langema pannud. Indeks jõudis esmaspäeval kolme kuu madalaima tasemeni. Enne seda kauples indeks aasta algusest alates küllaltki stabiilsel tasemel. USAs on aktsiaturgudel aga hea hoog sees – sellele aitavad kaasa nii ettevõtete kvartalitulemused, Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru soodne tulemus ja optimism Donald Trumpi majandusplaani osas.

USA ja Hiina turu vahel pole sellist lahknevust olnud alates 2008. aasta augistist – vahetult enne Lehman Brothersi kokkukukkumist, mis tekitas globaalses finantssüsteemis kaose.

Hiina ametivõimud on püüdnud kohalikku aktsiaturgu ohjes hoida – 2015. ja 2016. aasta suured langused on neil veel selgelt meeles. Enne esmaspäevast kauplemispäeva polnud Shanghai Composite langenud üle 1 protsendi tervelt 86 kauplemispäeva. Esmaspäeval odavnes indeks 1,4 protsenti.

Esialgu keskendus Peking rahaturgude ja võimenduse vähendamisele. Nüüd on hakatud piirama ka spekuleerimist ja kahtlustäratavat kauplemist, mis on kaks turgu erinevatesse suundadesse viinud.

Ühelt poolt on see märk, et investorid ei ole Hiina turgude pärast enam nii palju mures – võibolla peitub põhjus selles, et Hiina majanduse olukord on tunduvalt paranenud. Arvestades seda, kui palju Hiina suurimad aktsiad on maailmaturgudega seotud, võib lahknevus olla lühiajaline fenomen, ütles investeerimisfirma CMB International Securitiesi strateeg Daniel So.

„Hiina valitsus pigistab spekulante turult välja. Samal ajal, kui investorid olukorraga harjuvad, on loogiline, et turg jääb ülejäänud maailmale alla,“ ütles So.

Sellel kuul on lahknevus olnud eriti selge – Shanghai Composite indeksi ja USA aktsiate korrelatsioon läheneb nullile.

„Hiina püüdlused võimendust ja spekuleerimist piirata on pannud riigi aktsiaturud kehva tujusse. Samas on tõenäoline, et ametnikud ei soovi enne selle aasta teises pooles toimuvat Kommunistliku partei võimuvahetust suurt ebastabiilsust,“ ütles UBS Groupi endine nõustaja George Magnus, kes töötab praegu Oxfordi ülikooli Hiina keskuses.

„Ametivõimud püüavad võimendust leevendada, aga seda tehakse nii vähe kui võimalik,“ ütles ta. „Kui hakkab tunduma, et regulatsioonide tugevdamisele järgnevad ebasoodsad tulemused, siis taandutakse väga kiiresti.“

Seni, kuni majanduskasv püsib stabiilne, peaks regulatsioonide karmistamine jätkuma. See peaks mõjuma majandusele pikaajaliselt hästi, ütles investeerimisfirma Standard Life Investmentsi arenevate turgude ökonomist Alex Wolf. „Edukas võimenduse vähendamine ning finantsinstitutsioonide (välja arvatud pangad) krediidi piiramine võib vähendada üleüldist süsteemiriski.“

Kaks kuud tagasi olid Hiina aktsiaturud erakordselt rahulikud – volatiilsus oli madalaimal tasemel alates 2014. aastast ning võlakirjade tootlused langesid. Eelmisel nädalal odavnes Shanghai Composite aga 2,3 protsenti, sellel nädalal tõusis indeks 0,1 protsenti.

UBSi Aasia-Okeaania varade allokatsiooni juht Adrian Zuercher ütles, et Hiina ja teiste aktsiaturgude nõrgem korrelatsioon on hea asi ning tõenäoliselt toimub see ka edaspidi.

„Kõik need regulatsioonid, mida kehtestatakse, peaksid vähendama riske Hiina aktsiaturgudel,“ ütles ta. „Majandus on tugeval alusel ja selle tõttu saavad nad selliseid samme ette võtta. Tõenäoliselt tuleb tänu sellele Hiinasse ka rohkem välisinvestoreid, nii aktsia- kui ka võlakirjaturule.