Aktsiad, millega rikastuda ja vaesuda

New Yorgi börs  Foto: Bloomberg

Äripäev koostas Reutersi abil nimekirja Euroopa ja USA suurima ja väikseima tõusupotentsiaaliga aktsiatest, mille juures on Danske Banki soovitused.

Parimate ja halvimate aktsiate järjestamisel võtsime aluseks poolt tuhandet USA suuremat börsifirmat koondava S&P 500 aktsiaindeksi ning Euroopa suuremaid ettevõtteid sisaldava Stoxx 600 indeksi. Tõusupotentsiaal peegeldab kõigi aktsiat katvate Reutersi analüütikute hinnangute konsensust.

Leidub üllatusi

S&P 500 indeksi tõusupotentsiaale vaadates on tabeli alumisse otsa sattunud ka investor Toomase portfellis sisalduv Berkshire Hathaway. Nimelt leiavad Reutersi analüütikud, et ettevõtte aktsia väärtus on 22 protsenti kõrgemal, kui ta peaks olema.

LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul ei tasuks aga negatiivset hinnasihti investeerimisotsuse tegemisel aluseks võtta, sest ettevõtte kohta käivad suhtumised on kardinaalselt erinevad. See väljendubki praegusel juhul selles, et aktsia on oma hinnasihist märkimisväärselt kõrgemale liikunud. „Eelkõige on see märk ettevõtte tugevusest ning investorite ülisuurest usust firma juhtidesse,“ tõlgendas Vallikivi seda, miks Berkshire Hathaway väärtus võrreldes hinnasihiga nii kõrge on.

Samuti tõi Vallikivi esile, et tabelis leidub ka teisi ettevõtteid, mille puhul hinnasihti ei maksaks usaldada. „Näiteks tabeli eesotsas on 49protsendilise tõusupotentsiaaliga väga halbade kvartalitulemuste järel suure languse teinud Outokumpu,“ märkis ta. „Pikaajalisel investoril ei soovitaks kukkuvat nuga püüdma minna,“ lisas ekspert.

Nende näidete põhjal leiab LHV maaklertegevuse juht, et analüütikute konsensus saab olla ainult mis tahes investeerimisotsuse kinnitaja, mitte selle alus. „Analüüsi lugemata ning ise ettevõtet analüüsimata on väga ohtlik ainult analüütikute hinnasihtide keskmisest lähtuda,“ pani ta investoritele südamele. „Investorid jälgivad küll hinnasihte, kuid pigem oma investeerimisotsustele toe leidmiseks,“ kirjeldas ta enda praktikat. Vallikivi lisas, et enamasti on ekstreemsetel hinnasihtide ja aktsia hinna vahedel üsna lihtsad ja loogilised seletused.

Prognoos pole täpne

Ka SEB finantsturgude riskinõustaja Kristofer Vähi nõustub Vallikiviga, et hinnasihid pole iseäranis hea viis investeeringute potentsiaali hindamiseks. „Uuringud on näidanud, et prognoositava 12 kuu vältel jõuab aktsia hind hinnasihini vähem kui pooltel juhtudest ja on perioodi lõpuks hinnasihi tasemel või kõrgemal vaid ligikaudu veerandil juhtudest,“ selgitas Vähi. Ta lisas, et tuleviku prognoosimine on keeruline ja seda raskem on aktsiatele konkreetset numbrit külge panna.

Põhjused, miks hinnasihid enamasti ei realiseeru, peituvadki Vähi hinnangul eelkõige tuleviku ennustatavuse keerulisuses, kuid ka kalduvuses liigoptimismile, analüütikute huvide konfliktis, ettevõtete raamatupidamislikus maagias ja prognooside avaldamise viiteajas. „Lisaks puhtale hinnasihile võib vaadata ka, kuidas on seda korrigeeritud,“ jagas ta näpunäiteid. „Uuringutest on välja tulnud, et ostusoovitust kinnitava hinnasihi korrigeerimine ülespoole suurendab selle realiseerumise tõenäosust.“

Samuti on prognoosid täpsemad küpsete ja stabiilsete firmade puhul. „Kiiresti kasvava, kuid vaevalt kasumit tootva ettevõtte puhul pole võimalik rakendada tavapäraseid finantsanalüüsi meetodeid ning seetõttu on ebamäärasus hinnasihi tulemuses palju suurem,“ selgitas Vähi.

Vähi lisas, et õige viis, kuidas kasutada analüütikute prognoose, on mitte võtta lõpptulemust puhta kullana, vaid süveneda eeldustesse ja sisenditesse. „Analüütikud teevad investori eest ära palju tööd ning selle kõige väärtuslikum osa on just avastada ja tuua välja, millseid tegureid peavad nad ettevõtet kõige rohkem mõjutavamaks,“ selgitas ta. „Erakordselt kõrge hinnasiht mõnelt analüütikult ei ole iseenesest asi, mida kohe tõepähe võtta, küll aga võib see tähendada, et sellelt analüütikult võib olla midagi huvitavat kõrva taha panna, sest tema arvamus peab olema kuidagi põhjendatud.“

Vaata ka teisi indikaatoreid

Danske Banki privaatpanganduse säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht Vitali Antipov peab aga tabelis esitatud andmeid usaldusväärseks, sest see tugineb mikro- ning makroandmete modelleerimisel. Ta toob sellise analüüsi eelisena esile, et see on emotsioonivaba ning eristub seega investorite muutlikest meeleoludest.

Sellegi poolest leiab ka tema, et analüüs ei tohiks olla ainuke komponent investeerimisotsuse langetamisel. „Oluline on arvestada aktsiaturu iseloomuga,“ rõhutas Antipov. „Turg on tihti närviline ja kõikuv, tavapärane on turul oleva informatsiooni võimendus ja moonutamine – uudistele üle reageerimine on igapäevane nähtus.“

Antipov lisas, et tihti sõltub turg ka tehnilistest kauplejatest, kes ei hooli ega tea firmade fundamentaalsest potentsiaalist. „Investor peab vaatama ka tervikpilti – ehk millises staadiumis asub maailma majandus ning konkreetse firma piirkonna ja sektori majandus,“ lisas ta. „Samuti seda, kuids firma tegevus ajalooliselt välistele šokkidele ning majandusfaasi muutumisele reageerib.“

USA suurimad ja väikseimad tõusupotentsiaalid  Foto: Äripäev

Ekspert peab veel oluliseks psühholoogilist aspekti ning dividenditootlust. „Taimetoitlane vaevalt ostaks lihtatööstuse aktsiaid ning tervisliku eluviisi propageerija sigarettide tootja aktsiaid,“ tõi Antipov näite. „Dividenditootlus on oluline aga investorile, kes võtab aktsia oma portfelli pikaajaliseks hoidmiseks, lisaks dividenditootlusele tuleks vaadata kindlasti ka seda, millise maksumääraga dividend maksustatakse.“

Vallikivi lisab oluliste indikaatorite loetellu veel P/E suhtarvu ja firma bilansilise väärtuse, kuid rõhutab, et õige investor peaks vaatama ka nende numbrite taha ning jälgima ettevõtet pikema aja vältel. „Analüütikud sellega ka tegelevad ning analüüsis on kõik see ka välja toodud, kuid lisaks tuuakse välja riskid, mis takistavad positiivsete stsenaariumide käivitumist,“ vihjas ta sellele, mida analüüsidest tuleks otsida. Antipov lisas, et analüütikute hinnasihid näitavad enamasti aktsia oodatavad õiglast väärtust 12 kuu perspektiivis ning seega ei ole spekulatiivse eesmärgiga ostjal mingit mõtet neid vaadata.

Populaarne energiasektor

„Vaadates praeguste hinnasihtide põhjal suure tõusupotentsiaaliga aktsiaid, jääb silma üldine optimism energiasektori suhtes,“ märkis Vähi. „Tekib küsimus, kas on pööratud piisavalt tähelepanu ettevõtespetsiifilistele teguritele või on tegu üldise vaatega energiaturule.“

Vähi rõhutas, et kui valida üksikaktsiat, tuleb arvestada, et energiasektori ettevõtete tulemused on tugevalt seotud nafta hinnaga ning suurt mõju omab ka see, kuidas üks või teine firma on oma kütuseriski juhtinud. „Ettevõttele, kes on suures osas oma kütuseriski fikseerinud, ei mõju nafta hinna langus nii negatiivselt, kuid samas ei võida ta enam ka edasisest tõusust väga palju,“ selgitas ekspert.

Ta lisas, et praegu on energiaettevõtted madalate kütusehindade tõttu maha trambitud ja nafta tõusule pöördumine on neile kasulik. „Samas peaks investor, kes tahab omada näiteks suurima tõusupotentsiaaliga aktsiaid, arvestama suure ühte sektorisse kontsentreerituse riskiga,“ viitas ta veel ühele probleemile, mis hinnasihte vaadates võib esineda.

Hetkel kuum