Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kes võidab naftagigantide võidujooksu Hiina?

Vladimir PutinFoto: epa

Kuigi Venemaa ja Saudi Araabia olid naftaleppe pikendamises vägagi ühel meelel, on see ka ainus, kus kahe riigi koostööd naftaturgu silmas pidades näha võib.

Nii Saudi Araabia kui Venemaa energiaministrid on korduvalt rõhutanud oma head koostööd naftaleppe küsimustes ning seega ponnistustes musta kulla hinda kergitada. Selle tarbeks leppisid OPECi riigid ning ka mõned organisatsiooni mitte kuuluvad riigid eesotsas Venemaaga kokku, et kollektiivselt vähendatakse naftatootmist, et hinda tõsta. Eriti märgiline kohtumine ses osas toimus sel nädalal, mil Venemaa president Vladimir Putin kohtus Saudi Araabia asekroonprints Mohammed bin Salmaniga, et veel kord naftaleppe vajalikkust rõhutada.

Tegelikult käib kahe naftatootja vahel suur võitlus selle nimel, kellest saab Hiina peamine naftaga varustaja. On viimase näol tegu ju suurima nafta importijaga.

Qamar Energy juht Robin Mills ütles intervjuus CNN-ile, et veidi meenutab tekkinud olukord 19. sajandit, mil Suurbritannia ning Venemaa mängisid geopoliitilist malemängu, et välja selgitada, kellele kuulub Kesk-Aasias ülemvõim.

Millsi hinnangul on nüüd nii-öelda auhinna staatuses aga Hiina. “Pole vahet, kas tegu on Saudi Araabia, Iraani või Venemaaga, neile kõigile on Hiina turul oluline olla.”

Vene unelm

Venemaa tegi suure sammu Hiina suunas 2014. aastal, mil riigile kehtestati Ukraina konflikti tõttu rahvusvahelised sanktsioonid. Putinil ei jäänud muud üle, kui leida uus partner. Ja selleks sai Hiina.

Samal aastal sõlmisid Hiina ja Venemaa 30aastase maagaasileppe. Hinnanguliselt on lepingu väärtus 400 miljardit dollarit.

Toona sellest küll eriti ei kõneldud, ent praegu ütlevad eksperdid, et ilmselt pakkus Putin Hiinale väga soodsat tehingut ning seetõttu sai gaasilepe pärast pikki aastaid kestnud kõnelusi nii kähku alla kirjutatud.

Mida tegid saudid?

Putin polnud siiski ainus, kes Hiina poole kiikas. Juba aastal 2006 sõlmisid Saudi Araabia ja Hiina leppe, mille alusel teevad Hiina ning Saudi Araabia riiklikud naftakompaniid omavahel koostööd. Pole vähetähtis, et saudid usaldasid hiinlasi sedavõrd, et loodud ettevõtte peakontor asub Pekingis.

Leppe alusel loodi hiiglaslik nafta rafineerimistehas, mis suudab töödelda 400 000 barrelit naftat päevas.

Saudide energiaminister Khalid Al Falih on CNN-ile antud intervjuus öelnud, et loodab koostööd Hiinaga suurendada ning Hiina territooriumile püsti panna veelgi rohkem rafineerimistehaseid. “Meil on veel palju ruumi kasvada ning me Hiina koostööpartnerid on sellest teadlikud.”

Aasia strateegia

Kuigi Hiina on Venemaa ja Saudi Araabia jaoks peamine huviobjekt, on need riigid partnerlusi loonud ka teiste Aasia riikidega. Näiteks on Saudi Araabia kuningas Salman teatanud, et riik on sõlminud energialepped Malaisia ja Indoneesiaga ning nende väärtus jääb kokku 13 miljardi juurde.

Ja näib, et on, mille nimel pingutada – Aasia riikidest tuli eelmisel aastal keskmiselt kolmandik päevasest naftanõudlusest, teatas FACTS Global Energy. Nii on räägitud, et India roll naftaturul hakkab kasvama. Mills tõdes, et Indiat tasub kindlasti ses osas silmas pidada, kuna sealne majandus buumib ning naftanõudlus seega aina kasvab.

Ka Al Falih on tõdenud, et Indiaga tahetakse hoida väga sõbralikke suhteid.

Venemaagi ei taha India-rallist maha jääda. Selle üheks märgiks võib pidada kas või seda, et Putin kutsus India peaministri Narendra Modi Peterburi rahvusvahelisele majandusfoorumile, mis peeti sel nädalal.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.