Liina Laks • 7. juuni 2017 kell 15:15

Kindlustusseltside etapivõit: väljamaksete üle otsustatakse sügisel

Pensioniühistu Tuleva üks asutajaid Tõnu Pekk leiab, et rahandusministeeriumi on pensionisüsteemi muutes jätnud nõu küsimata pensionikogujailt endilt.  Foto: Andres Haabu

Möödunud nädalal puhkes rahanduskomisjonis tuline vaidlus selle üle, millistel tingimustel võiks maksta pension välja korraga ja täies ulatuses.

Riigikogu rahanduskomisjonil oli eelnõu juba valmis, kuid pärast esimest lugemist tuli sinna rahandusministeeriumist veel kolm sätet, mis oleksid muutnud senist teisest pensionisambast väljamaksete tegemise lävendit.

Esimese sätte järgi on inimesel nüüd võimalik sõlmida mitu pensionilepingut. Ning kui teise sambasse kogunenud summa jääb 50 ja 200 rahvapensioni määra (RPM, 176 eurot) ehk 8800 ja 35 200 euro vahele, siis sõlmitakse eluaegset pensioni pakkuv pensionileping. Teine punkt nägi ette, et juhul kui teise sambasse on kogunenud raha 200 ja 700 RPM ehk 35 200 ja 123 160 euro vahel, siis tohib pensioni välja võtta tähtajalisena. Kolmas säte pani paika, et kui fondis olev summa ületab 700 RPM, siis saab kogu raha korraga välja võtta.

Sätete lisamise järel said süüdistusi lobitöös nii tulundusühistu Tuleva, Eesti Kindlustusseltside Liit kui ka IRLi poliitikud - majandusministri kohal oli tollal veel Sven Sester. Nimelt süüdistas EKL rahandusministeeriumi selles, et nood võtsid kolm punkti kavasse peale seda kui esimene lugemine juba toimunud oli ning leidsid, et vajalikud mõjuanalüüsid on tegemata. Tuleva hinnangul on aga tegu vajaliku muudatusega Eesti pensionisüsteemis, mis annaks inimestele suurema otsustusõiguse oma pensioni üle.

nimi:Tõnu Pekk,

amet:Tuleva kaasasutaja

tekst:Eelnõu tekitab segadust juurde

Väljamaksete süsteem peab muutuma. Kui see (praegune süsteem - toim) on kellelegi üldse kasulik, siis ainult kindlustusseltsidele. Inimestele on praegused piirangud ebaõiglased ja kahjulikud. Kahjuks riigikokku teisele lugemisele saadetud eelnõu ei lahenda ühtki probleemi, vaid tekitab segadust ja lisab olemasolevatele halbadele valikutele veel mõned halvad valikud juurde.

Loodan, et üks oluline asi sai rahanduskomisjonile selgeks: Eesti pensionisüsteemi tuleb teha inimestele arusaadavamaks ja läbipaistvamaks, mitte veel keerulisemaks. Väljamaksete arutelu ajas segadusse nii rahanduskomisjoni liikmed ja teised poliitikud kui ka majandusajakirjanikud. Kujutlege nüüd oma ema selles süsteemis valikuid tegemas ja arvestage sellega, et erapooletut nõu ei ole tal kuskilt küsida.

Ma olen veendunud, et rahandusministeeriumis töötab asjatundlikke inimesi, kes siiralt tahavad süsteemi paremaks muuta. Siiani on nad teinud ühe traagilise vea - pankade ja kindlustusseltside esindajate kõrval on nad unustanud nõu küsida pensionikogujatelt endilt. Ma loodan väga, et rahandusministeerium teeb järjest rohkem pensionikogujatega koostööd ja näitab sellega teistele riigiametitele eeskuju.

Konsensus: otsus sügisesse

Nüüdseks on need kolm sätet eelnõust välja võetud ning rahanduskomisjoni andmetel hakatakse nende üle uuesti arutama sügisel. „Kuna tegemist oli niivõrd põhimõttelise muudatusega, siis arvetades praegust pingelist ajagraafikut, otsustati nende sätete üle arutelu lükata konsensuslikult sügisesse,“ ütles rahanduskomisjoni aseesimees Remo Holsmer. Et sügis siin uusi arenguid tuua võiks, Holsmer ei välista. „Minu hinnangul on paindlikkust pensioni väljamaksete süsteemi vaja, kuid välja pakutud muudatus tuli riigikogu rahanduskomisjoni lauale suhteliselt ootamatult ja vajaks põhjalikumat eeltööd,“ arvas Holsmer.

Kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse jäi rahanduskomisjoni otsusega rahule. „Esmaspäeval nägin väga selgelt, et riigikogu rahanduskomisjon suhtub võimalikesse muudatustesse väga tõsiselt, soovib enne teema otsustamist väga põhjalikult teemat analüüsida ning teha otsus üksnes kõiki riske ja võimalikke tagajärgi eelnevalt teadvustades. Seetõttu jäeti esmaspäeval Tuleva ettepanek tähelepanuta, kuna sel elementaarne mõjuanalüüs puudus,“ ütles Jesse.

nimi:Aivar Sõerd,

amet:rahanduskomisjoni liige

tekst:Toetan paindlikkuse loomist

Hetkeseisuga on täiesti selge, et koalitsioonil pole praegu aega pensionisüsteemi arendamise teemaga tegeleda, lihtsalt maksuseaduste muudatused on töökavad ja päevakavad neil täiesti umbe ajanud. Kevadisel istungjärgul on jäänud üks täistöönädal ja koalitsioon tahab eelarve defitsiiti võimaldava eelarveseaduse muudatuse ja maksumuudatused igal juhul riigikogust läbi rammida. 19. juuniks on kavandatud ka erakorraline istung.

Kiirkorras lauale pandud ettepanek, mis oleks andnud võimaluse loobuda elulõpuni makstavast pensionist, asendades selle tähtajalise pensioniga, selle ettepaneku arutelu lükati sügisesse. Sellega oli ka opositsioon nõus, sest kiirkorras selline pensionisüsteemi II sambasse tehtav fundamentaalne muudatus oli vormistatud ilma igasuguste mõjuanalüüsideta. Rahandukomisjon otsustas ka küsida arvamust riigikogu sotsiaalkomisjonilt ja ettepanek arutelud sügisesse lükata oli konsensuslik.

Olgu siinkohal öeldud, et ma toetan paindlikkuse loomist teise samba väljamaksetesse, aga seda ei saa antud kujul kiirkorras otsustada ilma kõikehõlmavate mõjuanalüüsideta. Pensionisüsteemi arendamisel peab olema lõppeesmärk pensionikogujate huvitatuse suurendamine pensionivarade kogumisel, halduskulude vähendamine ja pensionivara kasvatamise edendamine, aga tuleb arvestada sellega, et riskid oleksid maandatud. Oluline on ka pensionikogujate igakülgne teavitamine ja finantsteadmiste suurendamine.

Eelnõu läheb teisele lugemisel põhiosas sellisel kujul nii nagu see oli algselt esitatud. Seega üks suuremaid muudatusi eelnõusse jääb, see on et garanteeritud intressiga pensionilepingute kõrvale tulevad ka investeerimisriskiga pensionilepingud.

Hetkel kuum