Möödunud nädalal puhkes rahanduskomisjonis tuline vaidlus selle üle, millistel tingimustel võiks maksta pension välja korraga ja täies ulatuses.
nimi:Tõnu Pekk,
amet:Tuleva kaasasutaja
tekst:Eelnõu tekitab segadust juurde
Väljamaksete süsteem peab muutuma. Kui see (praegune süsteem - toim) on kellelegi üldse kasulik, siis ainult kindlustusseltsidele. Inimestele on praegused piirangud ebaõiglased ja kahjulikud. Kahjuks riigikokku teisele lugemisele saadetud eelnõu ei lahenda ühtki probleemi, vaid tekitab segadust ja lisab olemasolevatele halbadele valikutele veel mõned halvad valikud juurde.
Loodan, et üks oluline asi sai rahanduskomisjonile selgeks: Eesti pensionisüsteemi tuleb teha inimestele arusaadavamaks ja läbipaistvamaks, mitte veel keerulisemaks. Väljamaksete arutelu ajas segadusse nii rahanduskomisjoni liikmed ja teised poliitikud kui ka majandusajakirjanikud. Kujutlege nüüd oma ema selles süsteemis valikuid tegemas ja arvestage sellega, et erapooletut nõu ei ole tal kuskilt küsida.
Ma olen veendunud, et rahandusministeeriumis töötab asjatundlikke inimesi, kes siiralt tahavad süsteemi paremaks muuta. Siiani on nad teinud ühe traagilise vea - pankade ja kindlustusseltside esindajate kõrval on nad unustanud nõu küsida pensionikogujatelt endilt. Ma loodan väga, et rahandusministeerium teeb järjest rohkem pensionikogujatega koostööd ja näitab sellega teistele riigiametitele eeskuju.
nimi:Aivar Sõerd,
amet:rahanduskomisjoni liige
tekst:Toetan paindlikkuse loomist
Hetkeseisuga on täiesti selge, et koalitsioonil pole praegu aega pensionisüsteemi arendamise teemaga tegeleda, lihtsalt maksuseaduste muudatused on töökavad ja päevakavad neil täiesti umbe ajanud. Kevadisel istungjärgul on jäänud üks täistöönädal ja koalitsioon tahab eelarve defitsiiti võimaldava eelarveseaduse muudatuse ja maksumuudatused igal juhul riigikogust läbi rammida. 19. juuniks on kavandatud ka erakorraline istung.
Kiirkorras lauale pandud ettepanek, mis oleks andnud võimaluse loobuda elulõpuni makstavast pensionist, asendades selle tähtajalise pensioniga, selle ettepaneku arutelu lükati sügisesse. Sellega oli ka opositsioon nõus, sest kiirkorras selline pensionisüsteemi II sambasse tehtav fundamentaalne muudatus oli vormistatud ilma igasuguste mõjuanalüüsideta. Rahandukomisjon otsustas ka küsida arvamust riigikogu sotsiaalkomisjonilt ja ettepanek arutelud sügisesse lükata oli konsensuslik.
Olgu siinkohal öeldud, et ma toetan paindlikkuse loomist teise samba väljamaksetesse, aga seda ei saa antud kujul kiirkorras otsustada ilma kõikehõlmavate mõjuanalüüsideta. Pensionisüsteemi arendamisel peab olema lõppeesmärk pensionikogujate huvitatuse suurendamine pensionivarade kogumisel, halduskulude vähendamine ja pensionivara kasvatamise edendamine, aga tuleb arvestada sellega, et riskid oleksid maandatud. Oluline on ka pensionikogujate igakülgne teavitamine ja finantsteadmiste suurendamine.
Eelnõu läheb teisele lugemisel põhiosas sellisel kujul nii nagu see oli algselt esitatud. Seega üks suuremaid muudatusi eelnõusse jääb, see on et garanteeritud intressiga pensionilepingute kõrvale tulevad ka investeerimisriskiga pensionilepingud.