Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investor Toomas: eetilist investorit pole olemas
Olympicu kasiinoFoto: Raul Mee
Mulle kirjutas lugeja Marko, kes tundis muret ühe minu investeeringu eetilisuse pärast.
Maksnud viimastel aastatel stabiilselt 10sendilist dividendi, eelmisel aastal isegi erandlikult 15 senti aktsia kohta.
Ettevõtte P/E suhe 8,39.
Aktsia väärtus 1,67 eurot.
„Kuidas kommenteerite investeerimist sellistesse ettevõtetesse, mille edulugu põhineb paljude inimeste õnnetusel – näiteks Olympic Entertainment Group (OEG)?,“ uuris Marko. Ta lisas, et on ise olnud seotud hasartmängusõltlastega ning kujutab seetõttu ette, kui suurt kasu toob kasiinoettevõttele nende inimeste finantsiline kaotus.
Marko sõnul mõistab ta ka seda, et Olympic toetab oma tuludega teisi tähtsaid eluvaldkondi, kuid on sellegipoolest segaduses, kas börsifirma edu üle rõõmustada või mitte. „Minu jaoks ongi küsimus, et kas investeerimine peab olema eetiline,“ kirjutas ta. „Kuna investeerimisest on saanud laiatarbe kaup, oleks ehk mõistlik sel teemal pikemalt peatuda.“
Vaatan tootlust
Pean tunnistama, et minu kui investori jaoks on raha paigutamisel siiski kõige tähtsam tootlus. Ma ei tunne end halvasti ka patuaktsiatesse investeerides, sest usun, et minu ülesanne ei ole kedagi korrale kutsuda või oma elu õigesti elama õpetada.
Liberaalse maailmavaate kandjana usun sellesse, et igal inimesel on ise õigus otsustada kas ja mil määral ta erinevaid tooteid, sh pahesid tarbib ning vastavalt oma otsustele ta ka tagajärgede eest vastutab. Seega kui keegi otsustab kasiinos oma raha maha mängida, on see tema vaba valik ning turu ja investori ülesanne on tema soovi austada ja pakkuda talle võimalust seda teenust tarbida. Mina investorina aitan turul seda nišši täita ning ootan ilma süümepiinadeta selle eest ka preemiat. Eriti arvestades, et pean pidevalt kartma poliitilistest teguritest tulenevate riskide realiseerumist.
Veel enam, kuna hasartmängu sektor on võrreldes teistega kõrgemalt maksustatud, tekib mul kui investoril õigustatud ootus, et sõltuvusse sattuv teenuse tarbija saab rohkem makstud maksude eest ka vajadusel meditsiinisüsteemist abi. See võimaldab aga süümepiinu veelgi leevendada.
Legaalne ja kriisikindel
Olles ise ka Olympicust läbi astunud ning seal ruletti mänginud, näen kontsernis tugevat kasvupotentsiaali – klientuuri jagub ning tõenäosus töötab kasiinofirma kasuks. Täpselt samamoodi nagu inimestel on vaba valik seda teenust pidevalt tarbida, on minul aga vaba valik seda mitte teha ning sellesse hoopis investeerida. Pean siinkohal nõustuma ettevõtja Raivo Heinaga, kelle sõnul on mõistlik pahedest eemale hoida, kuid paigutada oma raha nende toimimisse. Ei kao ju vastavad teenused turult ka kriisi ajal.
Oma investeerimisotsuste tegemisel lähtun lisaks tootlusele põhimõttest, et ettevõte peab tegutsema legaalselt. Ka see kriteerium on OEG puhul täidetud. Lisaks leian, et investor ei mõjuta turult aktsiaid ostes kuigi palju ettevõtte käekäiku. Erinevalt IPOst ei saa börsifirma seeläbi raha juurde ning seega ei tee minu investeering ka otseselt kurja.
Lisaks on eetikaküsimus ülimalt vaieldav. Võrreldes paljude teiste tööstusharudega võib kasiinoäri pidada suisa vooruslikuks. Võtkem või lihatööstus: teadlased on veenvalt tõestanud, et tegemist on ühe planeedi kahjulikema tööstusharuga, mille tõttu hävivad nii looduskeskkond kui mageveevarud. Tagatipuks toodab loomakasvatus enam kui poole kliima soojenemist põhjustavast süsihappegaasist ehk rohkem kui kogu maailma transpordisektor kokku. Kasiino, alkoholi või tubakatööstus on selle kõrval suisa inglid. See on ka põhjus, miks mina eetikateemadel sõna võtta ei söanda - kuniks elan kapitalistlikus ühiskonnas ja tarbin selle loodud hüvesid, oleks see lihtsalt tohutult silmakirjalik.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.