Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna Veel tõrvatilk veepotis
Tallinna Vesi sai teises kvartalis vähem müügtulu.Foto: PantherMedia/Scanpix
Veekontsern Tallinna Vesi kasvatas oluliselt teise kvartali kasumit ja marginaali, poolaasta lõikes jäi tõrvatilgaks veepotti müügitulu vähenemine.
Tallinna Vee müügituluks kujunes esimesel poolaastal 28,51 miljonit eurot, mida oli veidi enam kui protsendi jagu mullusest vähem. Seevastu kasum kasvas 10,62 miljoni euroni, mida on möödunud aastaga võrreldes ligi 66 protsenti rohkem. Puhaskasumi marginaal oli 67,8 protsenti. Tallinna Vesi vähendas mullusega võrreldes ka kohustuste hulka – koguvaraga võrreldes moodustavad kohustused 58,4 protsenti.
Teise kvartali tulemusi – müügitulu 14,7 miljonit, puhaskasum 4,26 miljonit – kommenteerides tõi juhatuse esimees Karl Heino Brookes välja, et kuna kontserni tariifid on külmutatud 2010. aasta tasemeni, siis sõltub põhitegevuse tulu vaid tarbimisest ning siin tulevikus olulist muutust ei oodata. Samas eeldab kontsern, et suudab müügitulu stabiilselt kasvatada.
„Müügitulud vähenesid 1,2 protsenti aastataguse ajaga võrreldes peamiselt tütarettevõtte Watercom müügimahtude vähenemise ning sademevee ärajuhtimise tulude vähenemise tõttu. Samas kompenseerisid mainitud langust suurenenud vee- ja reoveeteenuste mahud,“ ütles Brookes börsiteate vahendusel.
Väiksem dividend = väiksemad maksukulud
Kasumit mõjutasid ka tariifivaidlusega seotud „väiksemad kulud“, SWAP-lepingute ümberhindlusega seotud kulud – seevastu aga vähenes dividendidega seotud tulumaks, kuna välja maksti oluliselt väiksem dividend. Kontsern on teatanud, et teine osa jõuaks aktsionärideni juhul, kui kaks suurt tariifidega seotud kohtuvaidlust Eesti ja Euroopa kohtutes leiaks Tallinna Vee jaoks positiivse lõpu. Otsuseid oodatakse järgnevate kuude jooksul.
Dividendiküsimus teeb aktsionäridele jätkuvalt meelehärmi. Nii uuris investor Natalia Tallinna Vee tulemuste avalikustamisel, kas kontsern on dividendipoliitikat muutnud, ja millal plaanitakse maksta teine osa väljakuulutatud dividendist. Investor meenutas kontserni juhile dividendipoliitikat, mille järgi lubas ettevõte maksta dividendi vähemalt „möödunud aasta dividendi korrigeerituna tarbijahinna indeksiga“.
Karl Heino Brookes kinnitas, et Tallinna Vesi dividendipoliitikat muutnud pole. Aga: kõik sõltub Eesti ülemkohtu ja Euroopa arbitraažikohtu otsustest. Sellest on pandud sõltuma ka nii-öelda jätkudividendi saatus.
Kevadel tegi Tallinna Vesi paljude investorite jaoks tavatu otsuse, kui lõi dividendi kaheks: 54 senti maksti välja suvel ja 36 senti makstakse siis, kui kohtuotsused näitavad, et Tallinna Vesi seda endale lubada saab.
Varasematel aastatel on kontserni dividend küündinud 90 sendi juurde, mis teeb ettevõttest ühe kohaliku börsi parima dividendimaksja. Suurpankade analüütikud on avaldanud arvamust, et 90sendine dividend jääb minevikku ning kujuneb olenevalt stsenaariumist 25-60 sendi vahele.
Finantsoht suurem kui varem arvatud
2011. aasta 4. kvartalis arvutas kontsern välja tingimusliku bilansivälise kohustise summa, mille võrra võib tekkida kohustus teha väljamakseid 36 miljoni euro ulatuses. Teises kvartalis vaatas kontsern tingimusliku kohustise väärtuse üle ja hindas selle väärtuseks 44 miljonit eurot (2017. aasta 1. kvartalis 43 miljonit eurot).
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.