• Jaga lugu:

    Seekord on aktsiaturgudel tõesti kõik teisiti?

    New Yorgi börsFoto: EPA

    Dow Jones on jõudnud 22 000 punktini ja võib öelda, et seda ei ole põhjustanud „loll raha“, see raha on aktsiatest hoopis välja voolanud.

    Viimase kuu jooksul on väikeinvestorid USA aktsiafondidest võtnud välja 17 miljardit dollarit ning viinud 29 miljardit võlakirjafondidesse, kirjutab Wall Street Journal. Tegemist on pikaajalise trendi jätkumisega – alates tehnoloogiamulli lõhkemisest 2000. aastal on investorid USA aktsiafondidest viinud välja pool triljonit dollarit.
    Selle asemel, et tõusvat turgu püüdma hakata, on investorid sealt hoopis taanduma hakanud. See eemaldumine on järjest rohkem automaatne ning näitab, milliseks on aktsiaturg viimasel ajal muutunud.
    Miljonid ameeriklased on jõudnud pensioniikka ning peagi tuleb palk millegagi asendada. Aina vähem hoiavad nad raha aktsiates ning investeerivad võlakirjadesse, mis pakuvad kindlat sissetulekut. Inimeste jaoks on see protsess muudetud ka väga lihtsaks.
    Finantsnõustajad, kellest suur osa tegeleb ka portfellide niinimetatud tasakaalustamisega, kontrollivad 5,5 triljoni dollari ulatuses varasid. Tasakaalustamine tähendab seda, et portfelli erinevate varade osakaal on varem kindlaks määratud (näiteks 50 protsenti aktsiaid ja 50 protsenti võlakirju) ja kui ühe vara osakaal muutub liiga suureks, siis viiakse portfell uuesti tasakaalu (müüakse ühte ja ostetakse teist).
    Fondid, mille klientide aktsiate osakaal sõltub viimaste vanusest, kontrollisid 30. juuni seisuga 998 miljardit dollarit varasid, selgub Morningstari andmetest. Kokku on sellistes fondides 20 protsenti pensioniplaanide rahast (2015. aasta lõpu seisuga). 2014. aastal oli vastav näitaja 18 protsenti ja 2013. aastal 15 protsenti, selgub Employee Benefit Research Institute’i ja Investment Company Institute’i (ICI) uuest raportist.
    „Aina rohkem raha investeeritakse vastavalt sellele, milline on kindlaksmääratud varade osakaal,“ ütles ICI peaökonomist Brian Reid.
    See tähendab, et triljoneid dollareid juhitakse nõnda, et hoida aktsiate osakaalu portfellis konstantselt samal tasemel (või see tase langeb ajas).
    Matemaatika on lihtne. Kui sul on 50 protsenti portfellist aktsiates ja need kallinevad 10 protsenti, siis on sinu aktsiate osakaal järsult tõusnud. Kuna varasemalt on otsustatud, et portfellis on 50 protsenti aktsiaid, siis toimub automaatne müümine seni, kuni õige protsent on saavutatud.
    Just see praegu toimubki, miljoneid kordi kuus. Pidev, järkjärguline müük võib olla üks põhjus, miks aktsiaturud on nõnda sujuvalt kallinenud. Samuti ei ole toimunud ülekuumenemist.
    Isegi need investorid, kes pole oma portfelli automatiseerinud, mõtlevad, et see on tegelikult hea strateegia, ütles investeerimisfirma FCI Advisorsi president William Koehler.
    Koehler ütles, et 1999. aastal küsisid temalt kliendid: „Kas ma peaksin lihtsalt Ciscot ostma?“ (Cisco oli tol ajal üks kuumimaid tehnoloogiaaktsiaid). Nüüdseks on küsimus selline: „Kas praegu on aktsiate, võlakirjade ja raha osakaal õige?“
    Tere tulemast homeostaatilisele turule. Homeostaas on bioloogiline protsess, millega organismid reguleerivad oma sisemist keskkonda, näiteks temperatuuri ja keemilist tasakaalu. Näiteks püsisoojased loomad püüavad hoida alati teatud kehatemperatuuri.
    Sellised automaatsed kohandamised ei tähenda, et aktsiaturud ei võiks järsult kukkuda või kiiresti tõusma hakata. Aga võib öelda, et suurte liikumiste tõenäosus on väiksem, samuti ei kesta nad väga kaua.
    Seega ei peaks keegi uskuma, et Dow Jonesi on 22 000 punktini viinud „loll raha“. See on turg, kus miljonid väikeinvestorid on oma aktsiaid pidevalt müünud, mitte ostnud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Robert Sarv: palun terve inimese passi
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Nasdaqi indeks ainukesena plussis
USA börsil lõppes päev kahetiselt, kui investorid analüüsisid tehnoloogiahiidude tulemusi ning Föderaalreservi avaldust, vahendab Reuters.
USA börsil lõppes päev kahetiselt, kui investorid analüüsisid tehnoloogiahiidude tulemusi ning Föderaalreservi avaldust, vahendab Reuters.
Kas osta või rentida?
Ettevõtete vajadused muutuvad hoogsalt arenevas maailmas väga kiiresti ning viimasel aastal mõjutas seda lisaks ka koroonakriis. Ettevõtted pidid muutunud keskkonnale kiiresti reageerima ja tegema vajalikke muudatusi oma töökorralduses ning näiteks ka arvutipargi haldamine on osutunud paljude jaoks parajaks väljakutseks.
Ettevõtete vajadused muutuvad hoogsalt arenevas maailmas väga kiiresti ning viimasel aastal mõjutas seda lisaks ka koroonakriis. Ettevõtted pidid muutunud keskkonnale kiiresti reageerima ja tegema vajalikke muudatusi oma töökorralduses ning näiteks ka arvutipargi haldamine on osutunud paljude jaoks parajaks väljakutseks.
Lauri Kurvits - vikaar ja kirglik meresõitja
Lauri Kurvits on oma elus kokku sidunud kolm üsna eri­palgelist tegevust, milles kõigil kanda võrdväärselt tähtis roll. Olles tegev kaitseväes ning toimetades Tallinna praost­konnas vikaarina, on ta ka Kalevi Jahtklubi ülem ning kirglik meresõitja, kes vabal hetkel purjed heiskab. Äripäeva Suve-eri uuris mehe tegemisi lähemalt.
Lauri Kurvits on oma elus kokku sidunud kolm üsna eri­palgelist tegevust, milles kõigil kanda võrdväärselt tähtis roll. Olles tegev kaitseväes ning toimetades Tallinna praost­konnas vikaarina, on ta ka Kalevi Jahtklubi ülem ning kirglik meresõitja, kes vabal hetkel purjed heiskab. Äripäeva Suve-eri uuris mehe tegemisi lähemalt.