Miks investorid USA naftatootjate vastu huvi kaotavad?

USA päevane naftatoodang kasvas eelmisel nädalal 9,5 miljoni barrelini, mis on nädal varasemaga võrreldes 79 000 barrelit enam. See tähendab, et USA naftatoodang on viimase kahe ja poole aasta tipus. Ja kuigi nafta hind on sel aastal üsna kõikuv, on USA naftatootjad pea eranditult igal nädalal toodangut suurendada suutnud.

Märkimisväärne on, et kuigi USA naftatootjate puhul eeldatakse, et nende tootmise omahind on kõrgem kui näiteks Lähis-Ida riikide naftagigantidel, siis tegelikult on ka ameeriklased suutnud tootmist odavamaks saada. Ehk siis: isegi kui barrel maksab 40 dollarit, püsivad tootjad väikses kasumis.

Portaal Oilprice kirjutab, et keskmiselt peaks barrel siiski maksma 50-55 dollarit, et USA naftatootjad kasumis oleksid. Ja see on ka põhjus, miks investorid ettevõtete tulemusi jälgivad ning ostma ei kiirusta.

USA naftatootjate puhul saab välja tuua peamised probleemid, millest investorid juhinduvad, kui analüüsivad oma kasumivõimalusi. Oilprice vahendab, et kõigepealt pole USA naftatootjad suutnud saavutada efektiivsust nii-öelda pikas perspektiivis. See tähendab, et paljud kärped, mille võiks kirjutada efektiivsuse arvele, on tegelikult tingitud näiteks sellest, et töötajaid lastakse lahti või nende palka vähendatakse. See ei tähenda otseselt, et tootmine ise on odavamaks ja efektiivsemaks muutunud. Kuna naftaturul on olukord läinud kitsamaks, siis on ka teenused ning vajalikud materjalid, näiteks frakkimiseks vajalik liiv, odavnenud. Seegi tuleneb turu praegusest seisukorrast ning võib kiiresti muutuda, kui nafta hind peaks tõusma hakkama.

Teise probleemina saab tuua välja nafta hinna. Citigroupi hiljuti avaldatud raportis seisab, et WTI toornafta keskmine hind ei kerki üle 52 dollari barrelist enne aastat 2020.

Kolmanda probleemi võib aga kokku võtta lihtsalt kui laristamise. Selgub, et USA naftatootjad raiskavad meeletult raha, et naftakohti avastada ning sageli lahkuvad võimalikust puurimiskohast tühjade kätega.

USA naftatootjate puhul on selge, et tootmine on kallis ning selle jaoks on ettevõtted palju laenu võtnud. Paljude firmade laenukoorem aina kasvab ning investorid arutlevad, kas laene tulevikus ka tagasi maksta suudetakse. Seetõttu saab praegust süsteemi kirjeldada kui kasvu enne kasumit. Kuhu kasvutase aga jõuda võiks, et ettevõtted investoreile atraktiivseks muutuks, on küsitav.

Näib, et kasv enne kasumit mudel oleks hoopis jätkusuutlikum ning edukam, kui analüütikute seas valitseks mingigi konsensus, et musta kulla hind hakkab tulevikus tõusma. Kui hind taastuks näiteks 70 dollarile barrelist, oleks kasum vägagi magus, kirjutab portaal Oilprice.

Nädalapäevad tagasi kirjutas väljaanne Forbes loo sellest, mis võiks USA naftabuumile saatuslikuks saada. Näib, et peamiseks märksõnaks on investorite huvi. Forbes kirjutab, et USA naftabuum on natuke võrreldav Silicon Valley sündroomiga, mis tähendab, et keskendutakse kasvule ja mitte kasumile. Kui investorite huvi aga otsa saab, ongi USA naftabuumiga kööga: investorid ei jõua ära oodata, millal äri kasumit hakkab tootma ning siis ei päästa enam ka tugevad kasvunumbrid.