Kas toorainete hinnapõhi on seljataga?

Artikkel

- Börsiuudised
- Mait Kraun
- 21. august 2017 kell 12:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas toorainete hinnapõhi on seljataga?
Vasekaevandus.Foto: EPA
Metallihinnad on hakanud tõusma, sest maailmamajanduse seis paraneb ning kaevandusfirmade aastaid tehtud kulukärped on jätnud oma jälje.
Londoni metallibörsi (LMEX) baasmetallide indeks on tänavu kallinenud kiireimas tempos alates 2009. aastast. Ühtlasi jõudis indeks kõrgeima tasemeni alates 2014. aasta novembrist. Oodatakse, et Hiina nõudlus peaks sel aastal paranema ning kaevandusfirmade mitu aastat tehtud kulukärped aitavad pakkumist piirata. Samuti oodatakse globaalse majanduskasvu paranemist.
Turgu toetavad faktorid on sütitanud spekulatsioone, et 2011. aastal alanud hinnalangus on tooraineturgudel läbi saanud. „Ka hindade tehnilisest liikumisest näib, et toormete hinnapõhi on seljataga. 2011. aastast kestnud langustrend on murtud ja hinnad moodustuvad aina uusi tippe,“ ütles SEB finantsturgude riskinõustaja Kristofer Vähi Äripäevale.
See on aidanud jalule ka kaevandusfirmad, kes otsivad jälle viise, kuidas uusi ja suletud projekte käivitada. Nende aktsiad on pakkunud investoritele viimasel ajal märkimisväärset tootlust.
Londoni metallibörs on viimasel ajal tublisti kallinenud.Foto: Ivar Kuldver
Langustrend on murtud
Tulevikuperspektiiv võib metallide lõikes erineda, aga mitmed analüütikud ütlevad, et üldiselt on turul hinnapõhi seljataga ning 2016. aasta alguse põhjadesse tagasi ei minda.
„Olen nüüd suhteliselt kindel, et metallid on jõudnud pulliturule,“ ütles investeerimisfirma Marex Spectron Groupi turuanalüütika juht Guy Wolf Bloombergile. „On hakatud aru saama, et hinnatõusu põhjused on küllaltki kindlad ja jätkusuutlikud ning see meelitab turule raha juurde.“
Kristofer Vähi ütles, et tema hinnangul on 2011. aastal alanud langustrend murtud. „Näiteks vask, mida nimetatakse reaalmajandusega tiheda seotuse tõttu hellitavalt majandusteaduse doktoriks, murdis novembris Donald Trumpi valimisvõiduga seotud optimismist oma viieaastase langustrendi.“
„Mais tegi hind õpikunäite sarnase tagurpidi pea ja õlad hinnamustri (head and shoulders pattern), mis tihtipeale ennustab tõusutrendi algust. Juulis moodustas hind uue tipu ja tegi seda suure hooga, mis näitab ostjate jõudu müüjate üle.“
Vase hind murdis läbi 5 aastat kestnud langustrendistFoto: Ivar Kuldver
Hiina taristuprojekt „Üks vöö, üks tee“ (Belt and Road Initiative)
Kaubandustaristu projekt, mis algatati 2013. aastal ning mida Hiina nüüd taaselustab.
Eesmärk on investeerida miljardeid dollareid kunagiste Siiditee riikide kaubandustaristusse.
Hiina plaanib 68 riiki ulatuva taristu peale kulutada iga aasta 150 miljardit dollarit.
Hiina president Xi Jinping loodab hiigelprojektiga muuta riigi maailma supervõimuks.
Hiina mõjutab turgu palju
Analüütikud ütlevad, et hinnatõusu mõjutab iseäranis Hiina, kus on käivitatud suured taristuprojektid. Lisaks on riik otsustanud mitme tooraine sisetootmist piirata. „Hinnatõusu taga on kogu maailm, koos majanduskasvu paranemise ja suurema nõudlusega metallide järele, kuid eriti suur mõju on Hiinal,“ nentis ka Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. „Hiina toodab ligikaudu poole maailma terasetoodangust ning seetõttu mõjutavad sealsed arengud tugevasti kogu maailma.“
Hiina teise kvartali majanduskasv ületas juulis ootusi ning see toetas üldiselt toormeturge, märkis LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees. Nimelt ulatus Hiina majanduskasv aasta teises kvartalis 6,9 protsendini, mis on ökonomistide ootustest veidi kõrgem.
Samal ajal üritab Hiina pidurdada mitme metalli, näiteks terase ja alumiiniumi, ületootmist, samas on nende metallide varud vähenenud. „Viimasel ajal on olnud mitmes riigis tõrkeid metallimaakide kaevandamisega, mis koos nõudluse kasvuga on aitanud metallihindasid ülespoole viia,“ selgitas Mertsina. Ta lisas, et Hiina megaprojekti „Üks vöö, üks tee“ (Belt and Road initiative) käivitamine tooks kohe kaasa taristuehitussisendite nõudluse kasvu. Sisendite hulka kuuluvad ka metallid.
Kasv toetab kallinemist
Swedbanki hinnangul peaks arenevate turgude (India, Brasiilia, Venemaa) toel järgmisel aastal majanduskasv isegi veidi hoogustuma, ning see peaks tagama ka nõudluse püsimise metallide järele.
Tõsi, ka Rahvusvaheline Valuutafond ootab kerget majanduskasvu kiirenemist. Juulis IMFi avaldatud maailmamajanduse ülevaatest selgub, et organisatsioon prognoosib tänavu 3,5protsendilist globaalset majanduskasvu ja 2018. aastaks 3,6protsendilist kasvu. Teisalt kirjutati samas ülevaates, et finantsturgudega seotud riskid on kasvanud, mis võib omakorda aeglustada majanduskasvu ja õõnestada kindlustunnet.
Toorained on reaalmajandusega tihedalt seotud
Toorained on reaalmajandusega ilmselt rohkem seotud kui ükski teine varaklass. Kui majandus on tugev ning ettevõtted ja eraisikud optimistlikud, riigid investeerivad taristusse ja kaubandusfirmad kasutavad suurte kaubavoogude logistikaks rohkesti kütust, siis on nõudlus toormete järele suur ja hinnad tõusevad. Praegu on olukord, kus optimism majanduses paistab viimaks taastumas.
Aktsiaturud ja sarnased riskivarad on keskpankade toel tõusnud juba umbes 8 aastat, sest turuosalistel on vaja raha kuhugi paigutada. Sellele vaatamata on ettevõtted ja eraisikud ettevaatlikud ning nõudlus toormete järele kesine. Selle tunnistuseks on arenenud riikide suhteliselt madalad SKP kasvu- ja inflatsioonimäärad.
Alates eelmise aasta teisest poolest domineerivad aga positiivsemad meeleolud ja majandusnäitajad on paranenud, mis on pannud palli veerema. See on toonud kaasa rohkem investeeringuid ja tarbimist, mis toetavad toormehindu.
Parimate metallide hinnatõus
Kõige paremini on läinud alumiiniumil, tsingil ja rauamaagil. Atraktiivsed on toorained, mis on seotud elektriautode revolutsiooniga.
„Silmapaistvam on terase- ja alumiiniumihindade tõus,“ ütles Tõnu Mertsina. Tõesti, alumiiniumitööstus, mida juba aastaid kimbutab ülepakkumine, on hakanud varusid vähendama. Hoogu annab ka Hiina valitsus, mis plaanib vähendada kohalikku tootmist ja mis võib omakorda maailmas defitsiidi tekitada.
Alumiinium on tänavu kallinenud 23 protsenti, 2094 dollarini tonnist. Terase hinnad on Hiinas tõusnud nelja aasta kõrgeima tasemeni, mis on aitanud ka rauamaagil kallineda – rauamaak on tänavu lisanud samuti 23 protsenti ning tonn maksab juba 75 dollarit. Tsingi hind on tõusnud aga üle 3000 dollari tonnist, viimati kauples tsink nõnda kõrgel 2007. aastal.
Rauamaagil pikka pidu pole
Rauamaagi hinnatõus ei pruugi Kaius Kiivramehe sõnul pikalt kesta. „Paari aasta perspektiivis on raske näha, et rauamaagi hind olulisel määral tõusma hakkaks, sest nii rauamaagi kaevandamises kui terasetootmises survestab turgu märkimisväärne tootmisvõimsuse ülejääk,“ ütles ta.
Eelmise kümnendi suure tõusu põhjustas Kiivramehe sõnul Hiina, mille investeeringute kasv tuli toormesektorile üllatusena. Tootmisvõimsust oli oluliselt puudu ning seda hakati jõuliselt üles ehitama. 2011-2013 aastatel jõuti aga seisu, kus pikalt kõrgel olnud hindade abil toodi turule palju uut tootmisvõimsust, mis on nüüd viinud turu ülepakkumisse ja hinnad alla. „Rauamaagi kaevandamises ja terasetootmises on ülepakkumine kõige selgemini nähtav,“ nentis ta.
Põnevad vask, nikkel ja koobalt
Kiivramees ütles, et tema jaoks on huvitavad metallid, mida kasutatakse akutehnoloogias ning elektri- ja hübriidautodes laiemalt. „Nende nõudlus kasvab juba mitmendat aastat ning seepärast peaks struktuurselt huvitavad metallid olema lähiaastatel näiteks vask, nikkel ja koobalt,“ ütles Kiivramees. „Liitiumakude puhul on sisendhinnad praegu kogu aku kulust ca 60 protsenti.“
Vase hind tõusis eelmise nädala neljapäeval 6532 dollarini, mis on kolme aasta tipp. Nikkel on tänavu kallinenud 5 protsenti ning tonn maksab 10 900 dollarit. Liitiumi hinnad on viimase kahe aastaga kahekordistunud.
Hinnatõus kergitab kaevandajate aktsiaid
Kaevandusfirmade aktsiad reageerisid metallide hinnatõusule järsu kallinemisega.
Maailma suurima kaevandusfirma BHP Billitoni aktsia on alates 2016. aasta 20. jaanuarist, mil väärtpaberi hind jõudis 19,38 dollarini, tõusnud lausa 108 protsenti, 40,40 dollarini. 2011. aasta tippudeni (üle 100 dollari) on siiski veel pikk tee minna. Rio Tinto aktsia on põhjast tõusnud 89 protsenti ning maailma suuruselt kolmas kaevandusfirma Glencore kallinenud lausa 368 protsenti.
„Täna näeme investeerimisvõimalusi osades arenevates turgudes, mis on madalamate toormehindadega kohanenud, kuid suur osa toormesektorist jääb meie hinnangul veel pikalt surve alla,“ arvab Kaius Kiivramees.
Otsivad äri laiendamise viise
Globaalne uute kaevandusaukude puurimine kasvas selle aasta teises kvartalis juba viiendat kvartalit järjest, selgub S&P Global Market Intelligence'i andmetest. Augusti alguse andmed viitavad sellele, et taastumine on kiirenemas.
Ettevõtete eelarved on rekorditest aga veel kaugel ning kasv pole regioonide ja toormete vahel võrdselt jaotunud. Samas näitab tõus, et kaevandussektor on jalgu alla saamas ja see peaks toetama ka aktsiahindu.
„Metallitootjad laienevad paljudes kohtades, mis viitab metallitoodangu võimalikule suurenemisele lähiaastatel,“ nentis Mertsina Swedbankist. Tõsi, toodangu suurenemine võib tähendada ka seda, et hinnad satuvad surve alla.
Toorainehindade riskideks võiks Mertsina sõnul pidada protektsionismi levikut, finantsturgudega seotud riske ja Hiina varipanganduse reguleerimise mõju. Sellistel pankadel on suur osa rahast laenatud just metallisektorile.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum