Kas Venemaale tasub investeerida?
Kui järgida investeerimisnõu, et osta põhjast ja müü tipust, peaks investor vaatama riikide poole, kus majandusel praegu kõige libedamalt ei lähe. Kas lootus Venemaa majanduse paranemisele kaaluks üles võrdlemisi suured riskid?
Et Eesti investorid taasavastavad Venemaad, kinnitab LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi: “Vene aktsiatega kauplemine on teinud korraliku restardi, see toimus 2-3 aastat tagasi. Aga sel aastal on täheldada aktsiivsuse hüpet,“ rääkis Vallikivi.
Turg kogenud kauplejale
Vallikivi meenutas, et nii sanktsioonid, nafta hinna kukkumine kui ka üldine majanduslangus tähendasid Vene turule suurt mõõna, mis viis ka turuosaliste lahkumiseni. „Nüüdseks on indeksid põhjadest üsna korralikult tõusnud ja uus laine kauplejaid taas Vene turu vastu huvi üles näitamas. Siiski on neid kindlasti vähem ning igaühel pigem oma strateegia, nii et suuremaid investeeringuid enam välja tuua ei saagi. Suuremaid nimesid ikka ostetakse, kuid pigem on toimunud spetsialiseerumine. Vene turul kaupleja on pigem kogenud turuosaline, kes teab, mida teeb,“ rääkis Vallikivi.
Eestlaste seas populaarsemateks Vene aktsiateks peab Vallikivi teiste seas Lukoili, Sberbanki, Gazpromi – ja Eesti eripärana ka St Peterburgi.
Trigon Capitali partner ja fondijuht Jelena Rozenfeld sõnas, et kuigi nende investorite jaoks on 2017 olnud siiamaani tagasihoidlikum kui kaks eelmist aastat (aasta algusest on Venemaa fond tõusnud 2%), siis ei saa olukorda kaugeltki võrrelda 2014. aastaga, mil „naftahinnad kukkusid pooleks ja rubla devalveerus“.
Ahvatlev dividendipoliitika
Tema hinnangul on Venemaa börsidel üks oluline areng, mis investoreid ligi meelitada võiks: nimelt on viimastel aastatel tugevalt muutunud börsiettevõtete dividendipoliitika.
„Venemaa aktsiate atraktiivne hinnatase ja kõrge dividenditootlus pakuvad head väärtust võrreldes teiste arenevate turgudega. Keskendume jätkuvalt siseturule orienteeritud ettevõtetele, mis näitavad suurt kasumi kasvu ja suudavad ka majanduslikult rasketel aegadel kahekohalist müügitulu kasvu näidata,“ rääkis Rozenfeld.

Venemaa börs on viimastel aastatel kehvasti esinenud: dollaris kaubeldav indeks RTXUSD pole sel aastal suutnud plussi jääda, poliitiline ebakindlus ja Euroopa Liidu sanktsioonid rõhuvad omakorda majandust.
Nafta poole kaldu
Meie enda rõivatootja Baltika täheldab kehvadele müügitulemustele viidates sageli Venemaa rahvaa majanduslikule nõrkust ja ostujõu halvenemist. Samal ajal on Venemaa CAPE (tsükliliselt kohandatud hinna ja kasumi suhe) maailma soodsaim. Kas investori jaoks oleks Venemaa puhul tegu sama ratsionaalse valikuga nagu on Brasiilia?
Venemaa börsiettevõtete puhul räägitakse eelkõige naftasektorist: Rosneft, Gazprom, Lukoil. Ühe populaarseima Vene ettevõtteid koondava indeksi VanEck Vectors Russia ETF (RSX) alt leiab auväärses osakaalus ka Sberbanki ja internetihiiu Yandex väärtpabereid.
Nafta poole pole kaldu ainult indeksid, vaid kogu Venemaa majandus, milles energiatööstus moodustab suure osakaalu. Mis tähendab, et Venemaa indeksid ja rubla hingavad viimasel ajal vägagi volatiilse nafta hinnaga üsna ühes rütmis.
Kas reformid tulevad?
Mis majandusnäitajaid puudutab, siis leiavad Eesti analüütikud, et idanaaber on taastumas. „Eeloleval paaril aastal ootame Venemaal majanduse nõrka taastumist (2-2,3%) ning tööstuse veetud kasv laieneb ka tarbimisse ja investeeringutesse. Koos Venemaa majanduskasvu paranemisega on Eesti kaupade eksport kasvanud sinna sel aastal juba 20%. Samuti on alates möödunud aasta viimasest kvartalist taas suurenenud Eesti residentide Venemaale suunatud otseinvesteeringute portfell,“ selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Hiljuti näitas usku Venemaa taastumisse ka reitinguagentuur Fitch, mis kinnitas riigi reitingu tasemele BBB-. „Viimastel aastatel mõjutavad Venemaa majandust vastastikkuses koosmõjus ELi ja lääneriikide sanktsioonid, mis kehtestati 2014, nafta madal hind ning jätkuvad majanduse struktuursed probleemid, mille lahendamiseks vajalikke reforme edasi lükatakse. Majandusreformidega tegelemiseks pakkus endine rahandusminister Aleksei Kudrin mais välja oma programmi, kuid isegi kui muudatusi hakatakse lähiaastatel ellu viima, võtab nende mõju saavutamine aega,“ ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova. Ta lisas, et Venemaa makromajanduslikud näitajad on paranenud ja tõus peatunud, kuid tavainimese ostujõud on jätkuvalt languses ning allpool vaesuspiiri oleva elanikkonna hulk kasvab.