Kas Venemaale tasub investeerida?

Et Eesti investorid taasavastavad Venemaad, kinnitab LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi: “Vene aktsiatega kauplemine on teinud korraliku restardi, see toimus 2-3 aastat tagasi. Aga sel aastal on täheldada aktsiivsuse hüpet,“ rääkis Vallikivi.

Vallikivi meenutas, et nii sanktsioonid, nafta hinna kukkumine kui ka üldine majanduslangus tähendasid Vene turule suurt mõõna, mis viis ka turuosaliste lahkumiseni. „Nüüdseks on indeksid põhjadest üsna korralikult tõusnud ja uus laine kauplejaid taas Vene turu vastu huvi üles näitamas. Siiski on neid kindlasti vähem ning igaühel pigem oma strateegia, nii et suuremaid investeeringuid enam välja tuua ei saagi. Suuremaid nimesid ikka ostetakse, kuid pigem on toimunud spetsialiseerumine. Vene turul kaupleja on pigem kogenud turuosaline, kes teab, mida teeb,“ rääkis Vallikivi.

Eestlaste seas populaarsemateks Vene aktsiateks peab Vallikivi teiste seas Lukoili, Sberbanki, Gazpromi – ja Eesti eripärana ka St Peterburgi.

Trigon Capitali partner ja fondijuht Jelena Rozenfeld sõnas, et kuigi nende investorite jaoks on 2017 olnud siiamaani tagasihoidlikum kui kaks eelmist aastat (aasta algusest on Venemaa fond tõusnud 2%), siis ei saa olukorda kaugeltki võrrelda 2014. aastaga, mil „naftahinnad kukkusid pooleks ja rubla devalveerus“.

Tema hinnangul on Venemaa börsidel üks oluline areng, mis investoreid ligi meelitada võiks: nimelt on viimastel aastatel tugevalt muutunud börsiettevõtete dividendipoliitika.

„Venemaa aktsiate atraktiivne hinnatase ja kõrge dividenditootlus pakuvad head väärtust võrreldes teiste arenevate turgudega. Keskendume jätkuvalt siseturule orienteeritud ettevõtetele, mis näitavad suurt kasumi kasvu ja suudavad ka majanduslikult rasketel aegadel kahekohalist müügitulu kasvu näidata,“ rääkis Rozenfeld.

Venemaa börs on viimastel aastatel kehvasti esinenud: dollaris kaubeldav indeks RTXUSD pole sel aastal suutnud plussi jääda, poliitiline ebakindlus ja Euroopa Liidu sanktsioonid rõhuvad omakorda majandust.

Meie enda rõivatootja Baltika täheldab kehvadele müügitulemustele viidates sageli Venemaa rahvaa majanduslikule nõrkust ja ostujõu halvenemist. Samal ajal on Venemaa CAPE (tsükliliselt kohandatud hinna ja kasumi suhe) maailma soodsaim. Kas investori jaoks oleks Venemaa puhul tegu sama ratsionaalse valikuga nagu on Brasiilia?

Venemaa börsiettevõtete puhul räägitakse eelkõige naftasektorist: Rosneft, Gazprom, Lukoil. Ühe populaarseima Vene ettevõtteid koondava indeksi VanEck Vectors Russia ETF (RSX) alt leiab auväärses osakaalus ka Sberbanki ja internetihiiu Yandex väärtpabereid.

Nafta poole pole kaldu ainult indeksid, vaid kogu Venemaa majandus, milles energiatööstus moodustab suure osakaalu. Mis tähendab, et Venemaa indeksid ja rubla hingavad viimasel ajal vägagi volatiilse nafta hinnaga üsna ühes rütmis.

Mis majandusnäitajaid puudutab, siis leiavad Eesti analüütikud, et idanaaber on taastumas. „Eeloleval paaril aastal ootame Venemaal majanduse nõrka taastumist (2-2,3%) ning tööstuse veetud kasv laieneb ka tarbimisse ja investeeringutesse. Koos Venemaa majanduskasvu paranemisega on Eesti kaupade eksport kasvanud sinna sel aastal juba 20%. Samuti on alates möödunud aasta viimasest kvartalist taas suurenenud Eesti residentide Venemaale suunatud otseinvesteeringute portfell,“ selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Hiljuti näitas usku Venemaa taastumisse ka reitinguagentuur Fitch, mis kinnitas riigi reitingu tasemele BBB-. „Viimastel aastatel mõjutavad Venemaa majandust vastastikkuses koosmõjus ELi ja lääneriikide sanktsioonid, mis kehtestati 2014, nafta madal hind ning jätkuvad majanduse struktuursed probleemid, mille lahendamiseks vajalikke reforme edasi lükatakse. Majandusreformidega tegelemiseks pakkus endine rahandusminister Aleksei Kudrin mais välja oma programmi, kuid isegi kui muudatusi hakatakse lähiaastatel ellu viima, võtab nende mõju saavutamine aega,“ ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova. Ta lisas, et Venemaa makromajanduslikud näitajad on paranenud  ja tõus peatunud, kuid tavainimese ostujõud on jätkuvalt languses ning allpool vaesuspiiri oleva elanikkonna hulk kasvab.

Nafta hinna teemal leiab Mertsina, et hinnatõusu lähiaja väljavaade on viimasel ajal taas positiivsem ning Vene rubla nõrgenemine on pidurdunud. Ta prognoosib eesoleva poole aasta jooksul rubla „tagasihoidlikku“ tugevnemist, kuid aasta plaanis usub Mertsina, et rubla kurss jõuab samasse kohta, kus see täna on.

„Suurem välisnõudlus, naftahinna tõus ja Venemaal toodetud kaupade konjunktuuri paranemine ning jätkuvalt suhteliselt nõrk rubla on Venemaa eksporti suurendanud," loetles Mertsina.

Venemaa ekspordi langus läbis tema sõnul põhja juba kaks aastat tagasi ning selle aasta esimesel poolel kasvas eksport aastases võrdluses ligikaudu 16%. "Jooksevkonto ülejääk on küll viimastel aastatel alanenud, kuid kaubandustingimuste oodava paranemisega ja toorainete ekspordi kasvuga peaks jooksevkonto ülejääk taas suurenema,“ lausus ta.

Positiivset trendi näeb ka Jelena Rozenfeld: majanduskeskkond on tema hinnangul märgatavalt paranenud, ja seda hoolimata madalast nafta hinnast.

„Venemaa SKP kasvas teises kvartalis 2,5%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, edestades 1,7% ootust. Nüüd on selge, et konsensus alahindas majandustegevuse taastumise kiirust," nentis Rozenfeld. "Näeme, et pangad on hakanud kasvuootusi uuendama. Kasvukiiruse suurenemist on näha nii tööstustoodangu tootmises kui ka jaemüügi numbrites."

Töötuse määr on endiselt madalal 4,9% tasemel ning reaalpalgad on hakanud kasvama, jätkas Rozenfeld. "Investeeringud põhivarasse näitasid teises kvartalis 6,5% kasvu võrreldes eelmise aastaga – kasv, mida pole nähtud alates 2012. aastast,“ rääkis ta.

Rozenfeldi prognoosi kohaselt on kahel järgmisel aastal põhitrendiks inflatsiooni langemine (viimane on tema sõnul isegi 3,3 protsendiga rekordmadalal) ning sellest tulenev rahapoliitika lõdvendamine. „Arvan, et kapitalikulukuse (cost of capital) odavnemine ja Venemaa majanduse taastumine on edaspidi peamised kasvutegurid,“ ütles fondijuht.

Eesti ettevõtjate suurimad probleemid Venemaal on seotud Vene siseriiklike ehk poliitiliste otsustega - ennekõike just logistikasektoris ja toiduainetööstuses, ütles Sandra Kamilova. Eesti logistika- ning raudteefirmade jaoks on negatiivse mõjuga Venemaa otsus suunata võimalikult palju kaupu oma sadamatesse Ust-Lugas ja Primorskis. 2018. aastaks kavatseb Venemaa lõpetada naftasaaduste transiidi Läänemerel välismaa sadamate kaudu, ütles Kamilova. Ta lisas, et vaatamata sellele, et Venemaa ei soovi tunnistada Euroopa Liidu ja teiste lääneriikide sanktsioonide mõju oma majandusele, on neil siiski majandusele tuntav mõju, eriti tehnoloogia- ja finantssektoris.

Tõnu Mertsina hinnangul on peamised negatiivsed riskid seotud naftahinna dünaamikaga. Rahvusvahelised sanktsioonid Venemaa suhtes säilitavad geopoliitilisi pingeid ning vaen USA ja Venemaa vahel tõenäoliselt jätkub, leiab ta. Kuigi me usume, et Venemaa vastaseid sanktsioone tõenäoliselt ei karmistata, tõrjuvad need riiki tehtavaid välismaiseid otseinvesteeringuid ning halvendavad laenamist. Samas, märgib Mertsina, võivad positiivsema mõjuga olla lähenevad presidendivalimised (järgmise aasta märtsis), mis võivad kaasa tuua suuremad sotsiaalkulutused.