Fintechi-guru: pangad ei kao

Hiljuti Eestis fintechi foorumil esinemas käinud Chris Skinner, kelle Wall Street Journal valis maailma neljakümne mõjuvõimsaima fintech-eksperdi sekka, jagab oma mõtteid The Finanseri blogis. Seal jääb tema sõnavõttudest kõlama, et fintech (finantstehnoloogia) muudab panganduse kiiremaks ja odavamaks ning kui pangad ei muutu, siis teevad maailma suured tehnoloogiahiiud neil elu õige kibedaks.

„Käisin alles Hispaanias konverentsil ja seal oli terve sessioon pühendatud Eestile,“ rääkis Chris Skinner, kelle hinnangul kuulub Eesti digimaailma arenenumate riikide hulka. Pikk kommunismiaeg ning, mis seal salata, mahajäämus, osutus Skinneri arvates meile hoopis õnnistuseks. Kuna Eestil tuli kõike nii-öelda tühja koha pealt ehitama hakata, võeti kohe värsked IT-lahendused tarvitusele. Kuigi - Skinneri sõnul on Eestil sündimas suur konkurent: „Island tahab teilt krooni võtta.“

Kuid muu läänemaailmaga võrreldes on olukord hea. „Lääne-Euroopa pankade süsteemid on 30-40 aastat vanad ja need ei ole organisatsioonid, mis hea meelega muutuksid. Samal ajal vahetavad maailma internetihiiud oma süsteeme iga 3-4 aasta järel,“ ütles Skinner. Iseäranis on talle mõistetamatu, kuidas pangad kasutavad lausa ahastusseajavaid protsesse.

„Mu naine tahtis teha teises pangas kontot, aga pass oli aegunud. Suurbritannia pankades saad end veel kuidagi identifitseerida, kui sul on püsiv elukoht ja maksad kommunaalarveid. Aga meil maksan kommunaale mina! Naine pidi minema oma vanasse panka, kus talle kirjutati sertifikaat, mis tõendas, et tema on ikka tema, siis pidime minema notarisse ja maksma 330 eurot, et notar tõendaks, et tema on tema ja alles siis saime konto avada,“ kirjeldas Skinner protsesse, mida fintech oluliselt parandada suudaks.

Plokiahela-tehnoloogia, krüptorahad – pangad lihtsalt peavad muutuma, kõneles Skinner. Seda, et pangad fintechi tulekuga päris ära kaoksid, Skinner ei usu. Ka krüptoraha ei suuda tema sõnul üksi panku asendada – raha puhul on usalduse küsimus siiski tähtis. „Fintechi puhul on fin nagu lapsevanem, kes tegeleb riskide haldamise, regulatsioonidega. Ja tech on laps, kes peabki vanadele süsteemidele väljakutse esitama. Aga lapsevanem peab piirangud paika panema,“ rääkis Skinner.

Samal ajal pole pangad sugugi altid uusi, kiiremaid ja, mis seal salata, klientide jaoks tunduvalt odavamaid lahendusi sisse viima. „On tehtud uuring, kust selgus, et 94% finantsasutuste tippjuhtidest pole tehnoloogiakogemust. Pankurid palkavad ikka veel pankureid, kuigi peaks hakkama palkama IT-mehi, just juhatusse. Sest need näevad protsesse teisiti. Meil on kunstlik intelligents, plokiahela-tehnoloogia. IT-tüüp saab sellest aru, pankur sageli mitte,“ nentis Skinner, miks revolutsioon panganduses on nii visa tulema.

Kuna pangad võistlevad makseteenuste pakkumisel selliste tehnoloogiahiidudega nagu Facebook või Alibaba, millel on finantsvõimekus selgelt olemas ning taga mitme saja miljoniline kasutajaskond, siis liigub kaalukauss nende ja ka tarbija kasuks. „Kui kasutad teenust Klarna või Stripe, saad makse tehtud 8 minutiga. USAs võtab see [tavapangas] kuni viis päeva,“ nentis Skinner.

Palju muutusi toob tema hinnangul uuest aastast kehtima hakkav euronõue, mis sätestab, et pank teeb igale soovijale oma API [programmeerimiskeskkonna rakendusliides, mis aitab programmmidega suhelda].

Tulevik on Skinneri sõnul pisimaksete pärusmaa ja olukord, kus pangaülekanne palju maksab või kaua aega võtab, pole enam jätkusuutlik. „Praegu tehakse Hiinas 50 korda rohkem mobiilimakseid kui näiteks USAs. Juba praegu pakub Alibaba hiinlastele teenust, kus nad saavad osta reisi nende enda reisibüroost ja siis näiteks Lapimaal muretult Alipayga maksta. Teine asi on inklusiivsus, mida Alibaba juht Jack Ma kogu aeg rõhutab. Maailmas on miljardeid inimesi, kes ei pääse ligi finantsteenustele. Fintech muudab maailma demokraatlikumaks.“

Alibaba juht on sellest oma ärimudeli teinud ja prognoosib, et aastaks 2025 on Alipay makseteenusel 2 miljardit klienti. Skinner muigab, kui pangad talle räägivad, et on digitaliseerimistee jalge alla võtnud. „Pankurid arvavad, et digitaliseerimine on nagu kanal, mille saab näiteks mobiiliäpi kaudu. Aga see ei ole digitaliseerimine! Digitaliseerimine tähendab ärimudeli ümbermõtestamist tehnika kaudu. See tähendab, et pead ärimudeli ümber tegema,“ rääkis Skinner.

Krüptorahade suhtes on Skinner „poolskeptiline“. Tal on ka endal krüptoraha ning aeg-ajalt meenutab ta, kuidas kaotas 2014. aastal vahetusplatvormis „haihtunud“ bitcoini-skandaalis arvestatava hulga krüptomünte, mis oleks talle tänaseks terve varanduse toonud.

„Bitcoin on spekulantidele, aga ethereumi ma hoian. Sellel tehnoloogial on tegelik rakendus, tarkade lepingute jaoks,“ selgitas Skinner.

Kas krüptoraha võiks asendada tavaraha? Võimalik. Kuid kas sellisel kujul, et see ei allu ühegi riigi kontrollile? „Valitsused reguleerivad raha, et sellelt makse koguda. Aga kuidas bitcoini reguleerida? Võib-olla näeme krüptodollarit ja krüptoeurot… Kui maailmas oleks käibel raha, mille pealt makse koguda ei saa, siis kaoks kogu ühiskonna struktuur, nagu me seda tänini tunneme,“ ütles Skinner.

Et bitcoin ja tema vennad vaid kriminaalide pärusmaa on, Skinner ei arva. „Kes bitcoini tegelikult kasutab? Inimesed Aafrika riikides, Indoneesias, Filipiinidel – seal, kus inimestel puudub reaalne ligipääs finantssüsteemidele,“ ütles Skinner.

Yuval Harari raamatus „Sapiens“ on defineeritud inimkonna areng nelja revolutsiooni kaudu, ning praegu olemegi Skinneri sõnul seda viimast, digitaalset revolutsiooni läbi tegemas. „Revolutsioonide puhul on oluline see, et need toovad kaasa mõtlemise nihke. Ja praegu hakkame mõistma, et andmed võivad olla raha,“ ütles Skinner.