Majandus kasvab ja kriisijutt ei maksa midagi

06. veebruar 2018, 06:00
Luminori peaökonomist Tõnu Palm
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180206/BORS/180209834/AR/0/AR-180209834.jpg

Ka esmaspäeval jätkasid maailmaturud möödunud nädalal hoo sisse saanud langust, Euroopa kukkus pooleteise protsendi jagu. Hirmuindeks tõuseb, investorid muretsevad intressimäärade pärast ja näevad neis ohtu aktsiaturgudele. Makronäitajad ei taha aga kriisijutust midagi teada.

Kuigi maailma enimjälgitud indeks S&P 500 kaotas viimase viie päevaga ligi 4 protsenti oma väärtusest ja Euroopa oma Stoxx 600 samuti, tasub meeles pidada, et viimase kümne aastaga on esimene neist tõusnud üle saja, teine üle 30 protsendi.

Just viimase aasta võimas ralli on karud uuesti üles äratanud: hiljuti andis Oaktree Capitali juht Howard Marks investoritele selget nõu – aktsiatest tasub nüüd mõneks ajaks eemale hoida: hinnad on kõrgel ja veelgi enam, USA maksureformist tingitud soodne mõju on suurkorporatsioonide aktsia hinda juba sisse arvestatud.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm ütles, et praeguse turgude languse erinevus tavapärasest kasumivõtmisest on olnud euro tugevus. „Rekordiliselt kiire aktsiahindade kasv viimasel kahel kuul andis põhjuse kasumi võtmiseks. Kerge kasumivõtmine algas Aasias ning levis siis viimastel päevadel seoses võlakirjade intresside tõusuga kaugemale,“ rääkis Palm.

„Finantsturgudel kasutatud kommentaar "Kõige vähem armastust saanud ralli" kehtib ka selle kohta, et optimistlik hinnatõus oli kestnud pikka aega ilma korrektsioonita ning vähese hinnakõikumise juures, millega paratamatult kasvasid ka riskid,“ lisas Palm. Ta ütles, et ootab keskpankadelt rahapoliitika karmistamist, sest võlakirjade intressitase ei ole majanduse jaoks veel kasvu piirav – isegi kui intresside kiire kasv aktsiahindadele riske tähendab, mis on paratamatu.

„Värsked makronumbrid lubavad USA keskpangalt oodata sel aastal kolme intressitõstmist, Euroopa Keskpank alustab intressitõusuga järgmisel aastal. Enne lõpetatakse võlakirjade tugiostud. Selle vahele jääb väike analüüside ja kokkuvõtete tegemise aeg,“ ütles Palm.

Niisiis peaks tänavu olema vaat et viimane hingetõmbehetk enne majanduse „normaliseerumist“. Ka maailma majandusjuhid andsid äsja Davosis mõista, et on tulemas pea kuldne aasta: majanduskasvu prognoosid saavad üksteise järel purustatud.

USA andis äsja teada, et ootab esimeseks kvartaliks enam kui 5protsendist majanduskasvu, palgad on lõpuks ometi veidi kasvutrendi näidanud ja piltlikult öeldes huugavad tehased kõikjal maailmas. Euroopas algas aasta samuti rekorditega: börsid on rekordkõrgel, euro on 1,24 dollari juures (meenutuseks, möödunud aastal samal ajal räägiti juba pariteedi ehk 1:1 kursi saabumisest), IHS Markiti euroala ostujuhtide indeks näitab, et meeleolu on viimase kümnendi ülevaim.

Kust tulid värinad?

See optimism meeldib kangesti ka keskpankadele – ja just selles tasubki otsida ühte pahalast, mis paariprotsendise aadrilaskmise turgudel korraldas. Viimase finantskriisi ajal otsustasid keskpangad kreenis majanduse turgutamiseks luua triljonitesse dollaritesse ulatuva programmi, mille kaks tuntuimat instrumenti on madalad intressimäärad – lootuses, et odav laenuraha majanduse taas käima tõmbab – ning 2015. aastal käivitunud niinimetatud tugiostude programm, mille käigus pumbati turule miljardite kaupa vaba raha. Praeguseks on euroala tugiostuprogramm kahanenud ca 30 miljardile eurole kuus ja keskpangad ootavad pikisilmi, et olukorda normaliseeruma hakkaks.

Euroalal see nii kergesti ei käi: keskpangad ei saa enne intressimäära tõsta, kui inflatsioon pole jõudnud 2 protsendi juurde. See, mida Eesti teeb siin vasaku käega, on osutunud arenenumates majandustes üle jõu käivaks ülesandeks. Kuna nüüd näitab olukord paranemismärke, on keskpankurite näpp piltlikult öeldes intessipäästikule lähemale nihkunud ja see tekitab investorites ärevust.

„Aktsiaturud reageerivad nii, nagu tõusvate intressimäärade puhul reageeriksid,“ ütles Austraalia pensionifondi QIC peaökonomist Matthew Peter Handelsblattile. Kuna USA palgastatistika näitab järsku paranemist, kardetakse börsidel, et USA keskpank tõstab sel aastal kindlasti intresse praeguselt 1,25–1,5 protsendi tasemelt ülespoole. Ja intressimäärade tõstmist oodatakse lausa vähemalt kolm, kui mitte neli korda aastas. Kolmapäeval peab USAs kõne mitu Fediga seotud isikut, kelle jutust loodetakse rohkem vihjeid USA intressipoliitika kohta.

Seda on näha võlakirjaturul, mida tabas möödunud nädalal tugev müügilaine. Kuna võlakirjade puhul kehtib seaduspärasus, et mida odavamaks läheb võlakiri, seda suuremaks muutub tootlus, siis pani praeguseks 2,8 protsendile jõudnud USA 10aastase võlakirja tootlus investorid kulmu kergitama.

Viimati nähti sellist näitajat 2014. aasta paiku. Võlakirjade müügilaine tabas ka euroala priimust Saksamaad: 10aastase võlakirja tootlusnumber tõusis eilse päevaga ligi 6 protsenti, ligi 0,8 protsendini. Väga lihtsustatult öelduna tähendaks intressimäärade järsk tõus, et praeguste intressimääradega võlakirjade omanikud jääksid kaotajaks pooleks.

Aktsiad võbelesid kõikjal

Värin tabas ka aktsiaturge New Yorgist Tokyoni. Osalt oli kindlasti tegu kasumi võtmisega, sest S&P 500 indeks jõudis aasta esimeste nädalatega juba mitu head protsendipunkti tõusta ja aktsiad olid rekordkõrgel. Teisalt andis müügile hoogu juurde tulemuste hooaeg.

„Ühendriikides on ettevõtete tulemuste hooaeg siiani paistnud silma väga muljetavaldavate kasvunumbritega, mida on saavutatud tugevneva baasi pealt. Kui tavaliselt ületab analüütikute müügitulu ootust 50–60% ettevõtetest, siis neljandas kvartalis on siiani suutnud seda teha lausa 80% raporteerinud firmadest, näidates keskmiselt käibe 7,5% kasvu võrreldes mullu sama ajaga. See omakorda tõlgendub väga korralikuks kasumi kasvuks (keskmiselt 13,4%),“ rääkis LHV panga analüütik Erko Rebane.

Ka esimese kvartali prognoos on suurepärane – käibe kasvu prognoosi tõsteti 11 protsendilt 18 protsendi peale. Ka Rebane näeb siin head trendi, sest kasumiprognoosi andnud 50 firmast on investoreid negatiivselt üllatanud vaid pooled. Tavapäraselt on mööda pannud kaks kolmandikku ettevõtetest.

Kuid investoreid hakkas Reutersi küsitletud analüütikute hinnangul närima mure: kui tõesti palgad nõnda tublisti kasvavad, täpsemalt viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, 0,3 protsendipunkti kuus  – siis tähendab see ometi, et nende tulusus on löögi all.

Veidi segadust pakkus tulemuste hooajal ka USA maksureform. Kuigi ettevõtte tulumaks kukub 35 protsendilt 21 protsendile, siis tabas ettevõtteid üleminekuperioodil ühekordne maksuhoop. Näiteks Microsoft pidi loovutama 38 miljardit dollarit, Soomlaste Nokia jällegi 2 miljardit dollarit maksuefekti tõttu.

Kui see on korrektsioon, siis on tegu ikka väga kaua oodatud korrektsiooniga. Luminor Pensionsi juht Angelika Tagel ütles jaanuari keskel, et väikesed korrektsioonid on turgudele tervislikumad kui pikk ja katkematu tõus.

Kuid nii euroalal kui ka USAs on ometi tugevad fundamentaalnäitajad: euroala toetavad majanduse kiirenev kasv ja optimistlik sentiment. USAs toetab jällegi nõrk dollar ekspordisektorit ning seal annab majandusele hoogu ka kallinev nafta.

„Üldine kasvutrend ei ole läbi. Indeksites on langusruumi, kui suuremad vaalad otsustavad raha laualt ära korjata,“ kinnitas Palm. Arvestades seda, et vähemalt 5protsendilist langust pole S&P 500 indeks näinud üle 400 päeva järjest, ei saa läinud nädala taandumist väga ootamatuks lugeda. Küll aga kipub alati mõjuma ootamatult see, kui kiiresti võib meeleolu turgudel muutuda.

„Vaadates, kui tugevad on ettevõtete tulemused olnud, ning samuti ei reeda juhtivad makromajanduslikud näitajad, et ees seisaks kasvu aeglustumine, siis peaks see turgudel langust limiteerima,“ arvas Rebane. Samas soovitab ta teraselt jälgida võlakirjade intressimäärasid, sest kui need liiga hoogsalt tõusma hakkavad, asuvad inimesed ehk laenamise asemel rohkem säästma ning sellelt baasilt tuleks ka aktsiaturgude väljavaated madalamate valuatsioonide juures ümber hinnata.

Kuid investoritel tasub tähele panna, et mida suurem on langus, seda huvitavamad ostuvalikud tekivad.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. February 2018, 17:10

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing