Majandus kasvab ja kriisijutt ei maksa midagi
Ka esmaspäeval jätkasid maailmaturud möödunud nädalal hoo sisse saanud langust, Euroopa kukkus pooleteise protsendi jagu. Hirmuindeks tõuseb, investorid muretsevad intressimäärade pärast ja näevad neis ohtu aktsiaturgudele. Makronäitajad ei taha aga kriisijutust midagi teada.
Kuigi maailma enimjälgitud indeks S&P 500 kaotas viimase viie päevaga ligi 4 protsenti oma väärtusest ja Euroopa oma Stoxx 600 samuti, tasub meeles pidada, et viimase kümne aastaga on esimene neist tõusnud üle saja, teine üle 30 protsendi.
Just viimase aasta võimas ralli on karud uuesti üles äratanud: hiljuti andis Oaktree Capitali juht Howard Marks investoritele selget nõu – aktsiatest tasub nüüd mõneks ajaks eemale hoida: hinnad on kõrgel ja veelgi enam, USA maksureformist tingitud soodne mõju on suurkorporatsioonide aktsia hinda juba sisse arvestatud.
Luminori peaökonomist Tõnu Palm ütles, et praeguse turgude languse erinevus tavapärasest kasumivõtmisest on olnud euro tugevus. „Rekordiliselt kiire aktsiahindade kasv viimasel kahel kuul andis põhjuse kasumi võtmiseks. Kerge kasumivõtmine algas Aasias ning levis siis viimastel päevadel seoses võlakirjade intresside tõusuga kaugemale,“ rääkis Palm.
„Finantsturgudel kasutatud kommentaar "Kõige vähem armastust saanud ralli" kehtib ka selle kohta, et optimistlik hinnatõus oli kestnud pikka aega ilma korrektsioonita ning vähese hinnakõikumise juures, millega paratamatult kasvasid ka riskid,“ lisas Palm. Ta ütles, et ootab keskpankadelt rahapoliitika karmistamist, sest võlakirjade intressitase ei ole majanduse jaoks veel kasvu piirav – isegi kui intresside kiire kasv aktsiahindadele riske tähendab, mis on paratamatu.
„Värsked makronumbrid lubavad USA keskpangalt oodata sel aastal kolme intressitõstmist, Euroopa Keskpank alustab intressitõusuga järgmisel aastal. Enne lõpetatakse võlakirjade tugiostud. Selle vahele jääb väike analüüside ja kokkuvõtete tegemise aeg,“ ütles Palm.
Niisiis peaks tänavu olema vaat et viimane hingetõmbehetk enne majanduse „normaliseerumist“. Ka maailma majandusjuhid andsid äsja Davosis mõista, et on tulemas pea kuldne aasta: majanduskasvu prognoosid saavad üksteise järel purustatud.
USA andis äsja teada, et ootab esimeseks kvartaliks enam kui 5protsendist majanduskasvu, palgad on lõpuks ometi veidi kasvutrendi näidanud ja piltlikult öeldes huugavad tehased kõikjal maailmas. Euroopas algas aasta samuti rekorditega: börsid on rekordkõrgel, euro on 1,24 dollari juures (meenutuseks, möödunud aastal samal ajal räägiti juba pariteedi ehk 1:1 kursi saabumisest), IHS Markiti euroala ostujuhtide indeks näitab, et meeleolu on viimase kümnendi ülevaim.
Osale arutelus