Tagasivaade korrektsioonile: eksperdid jagasid kriisinõu

08. veebruar 2018, 15:00
Vasakult: Kristofer Vähi, Marat Kasparov, Jaak Roosaare ning Andres Viisemann.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180208/BORS/180209671/AR/0/AR-180209671.jpg
Ainult tellijale

Korrektsiooni ajal tegutsemisest ei pruugi alati piisata ning seetõttu tuleb selleks valmistuda juba varem – kuidas seda teha, sai kuulda Eesti tuntumatelt investoritelt, pangandustegelastelt ning analüütikutelt kolmapäevases investor Toomase supiköögis.

Reedel alanud ning esmaspäeval lõppenud ülemaailmne turgude langus tekitas paanikat ka Eesti investorite hulgas ning see väljendus tehingute arvu hüppelises kasvus. „Kauplemisaktiivsus tõusis – oli neid, kes likvideerisid positsioone, aga ka neid, kes nägid võimalust oma positsoone turgutada,“ tõdes SEB marketsi juht Kristofer Vähi. „Samas ei tehtud midagi sellist, mida tavapäraselt ei tehta, kaubeldi samade instrumentidega, lihtsalt aktiivsus suurenes,“ märkis ta ja lisas, et korrektsioonid on ülesrühkivate turgude taustal paratamatud ega tulnud kellelegi suure üllatusena.

Samuti oskas korrektsiooni ette näha juba turgude suhtes pikalt skeptiline LHV asutaja ja pensionifondide juht Andres Viisemann. „Praegu on kõik turud endiselt väga kõrgel ning ajaloolist konteksti vaadates pole toimunud korrektsioon eriti suur asi,“ märkis ta. „Pigem oli minu jaoks üllatav, et nii pikka aega võnkeid ei toimunud – see on normaalne, et turud liiguvad üles ja alla,“ selgitas Viisemann. Ta lisas, et selle jaoks, et tema rõõmustaks, oli langus aga liiga väike.

Käitumismuster tuleb varem välja mõelda

Väikeinvestoril ning investeerimisõpikute autoril Jaak Roosaarel pole korrektsiooni tõttu rõõmustamiseks aga põhjust palju proosalisematel asjaoludel. „Soovisin aktsiaid juurde osta, kuid olin lennukis ega saanud midagi teha,“ kurvastas ta. „Samas on enamik minu teenitavast tulust veel teenimata ning seetõttu ehitan oma portfelli 10–15 aasta perspektiivis,“ viitas ta sellele, et selliseid võimalusi tuleb kindlasti veel.

Roosaare pidas seejuures tähtsaks tehingute ajastust. „Enamik inimesi kipub reageerima liiga hilja, näiteks liiga hilja VIXi (volatiilsusindeks – toim) ostes võib saada topelt tünga,“ hoiatas ta. „Üleüldse tasub panustada vaid rahaga, mida sa lähima viie aasta jooksul ei vaja. Kui selle kaotus sulle aga kannatusi valmistab, võta see kohe välja,“ soovitas Roosaare ja lisas, et alati on võimalik investeerida firmadesse, mis on ka halval ajal piisavalt tugev ega lähe pankrotti. Näiteks ise vaatab ta tubakasektorit ning on oma raha paigutanud ka Berkshire Hathawaysse.

Selleks, et korrektsioonidest valutumalt pääseda, kasu saada või mitte paanikasse sattuda, soovitas Vähi aga tegevusplaani võngete tarbeks juba varakult välja mõelda. „Praegu ei ole hea aeg arutada selle üle, kas peaks tegema portfellis korrektuure, need otsused peavad olema ammu enne tehtud,“ sõnas ta. „Tähtis on teada, mis on su eesmärk ja strateegia ning vastavalt sellele tuleb teada, et kui turud kukuvad 10 protsenti, mis siis saab – kuna sel hetkel on emotsioonid kõrged, tuleb otsused enne ära teha.“

Nii näiteks oli plaan valmis Viisemannil, kelle jaoks oli korrektsioon liiga väike, et tegutsema asuda. „Eks tegevusplaan sõltub portfellist, kuid mina pensionivaradega veel ostma ei tormanud, olgugi et mul selleks rahaliselt ruumi on,“ nentis LHV pensionifondide juht. „Minu närv on hästi rahulik, sest minu tegevused sõltuvad paikapandud strateegiast,“ kinnitas Viisemann.

Makromajandus toetab

Kuigi aktsiatega kauplemisel tuleb üha rohkem võistelda arvutite ning ropotkauplejatega, siis eksperdid selles probleemi ei näe. „Indekseerimine on okei ning jah, sel võib olla mingi mõju aktsiaturgudele,“ tõdes Vähi. „Siiski arvan, et suurem põhjus, miks aktsiaturud on nii stabiilsed, on makromajanduslik,“ märkis ta. Praegu on Vähi hinnangul siiski raske öelda, kas kõikumine tulenes professionaalsete investorite teadlikust ohutunnetusest inflatsiooni suhtes või on tegemist pelgalt närvilisusega.

Niisiis vaadatakse tehinguotsuste langetamisel peamiselt makromajanduslike näitajate poole. „Mina vaatan selliseid pikaajalisi trende, mis suurt ei muutu,“ avas Viisemann oma strateegiat. „Näiteks pean ohu märgiks seda, kui võlakoormus kasvab kiiremini kui majandus või kui laenuintressid kasvavad tuludest aeglasemalt.“ Samuti vaatab Viisemann SKPd ja turukapitalisatsiooni.

Roosaare jälgib aga eelkõige oma võimenduse taset ning kohandab seda vastavalt turu olukorrale. Ettevõtete poole pealt meeldivad talle 20-25aastase dividendiajalooga börsifirmad. „Kui nad on siiani suutnud omanikutulu maksta, suudavad ilmselt ka edasi,“ oli ta veendunud. „Mina tahan portfelli ehitada nii heal kui halval ajal, et 10–15 aasta pärast seda dividendivoogu oma igapäevasteks kulutusteks kasutada,“ rääkis Roosaare. Seejuures hajutab ta varasid ning on seetõttu tegev üürikinnisvaras ning laenudega metsamajandusse panustamisel.

Erimeelsused krahhi suhtes

Legendaarne USA investor Peter Lynch on juhtinud tähelepanu sellele, et krahhi oodates ning portfellis suurt raha osakaalu hoides võib saamata jääda palju rohkem tulu, kui kriisis kaotatakse. Eesti ekspertide arvamused lähevad nii selles kui kriisi võimaliku saabumishetke osas lahku.

„Fakt on see, et kui sa istud rahas, ei kaota sa mitte midagi, see raha jääb alles,“ märkis ka ise oma portfellis suurt raha osakaalu omav ning kriisiks valmistuv Viisemann. „Kui siiani on tõusu vedanud tehnoloogiasektor, siis eelmisel aastal oli näha, et suhtumine sellesse hakkas muutuma – ma arvan, et see on uue ajastu algus,“ viitas ta arengutele, mis võivad kriisi ennustada. Ta lisas, et vaatab praegu ainult Balti turge, kuna enamik teisi turge on liiga kallid.

Samuti usub Viisemann, et järgmine krahh võib tulla sügav, sest regulatiivset sekkumist majandusolukorra parandamiseks on olnud palju. „Kui üritada majandustsükleid tasandada ja langusi pehmemaks teha, siis lükatakse asju edasi,“ selgitas ta. „Mingil hetkel saad valusama tagasilöögi, mulle meeldiks näiteks nelja-aastane tsükkel, kus turud ja majandus puhastuvad ise.“

Vähi aga on tehnilise analüüsi näitajaid vaadates aga märksa optimistlikum. „On näha, et suurtel aktsiaturgudel on trend tõusev ning hind on jõudnud toetustasemeni,“ viitas ta sellele, et tõus lähiajal ilmselt jätkub. „Nendelt tasemetelt tulevad ostjad sisse ning kaubeldakse libisevatest keskmistest kõrgemal, seega eeldan, et turud naasevad tõusutrendi juurde,“ selgitas ta, kuid lisas, et on vajadusel valmis oma arvamust muutma ning kunagi pole mõistlik oma mõtteid turgudele peale suruda.

Tuntud päevakaupleja ning "Börsihai" mitmekordne võitja Marat Kasparov oli aga veelgi optimistlikum ning viitas sellele, et turud ei ole praegu üldse kallid. „Suuremad ettevõtted kasvavad 40 protsenti aastas – see ei ole kallis,“ rõhutas ta. „Samuti tasub vaadata Hiinat ja Venemaad, mis on tugevalt alaväärtustatud,“ leidis Kasparov. Maailmamajandust, mis toetab ka turge, aitab tema hinnangul aga turgutada fakt, et iga aasta sünnib juurde 60 miljonit inimest, kes kõik võimendavad tulevikus majandust ning seega on ka ülemaailmne SKP suurem.

Ainsat riski näeb Kasparov sündmustes, mis hävitaksid kogu maailma. „Kui tuleb tuumasõda, näiteks Põhja-Korea tõttu, siis pole enam kellelgi aktsiaid vaja,“ sõnas ta ning soovitas muudel juhtudel inimestel optimistlikum olla. „Juba viimased kolm aastat räägitakse sellest, kuidas riske vähendada, kuid mitte sellest, kuidas turgudel võita ja raha teenida – see on negatiivse alatooniga,“ lõpetas Kasparov.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. February 2018, 13:57

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing