Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Helsingi börs valmistub kahjutasu maksma
Foto: PantherMedia/Scanpix
Helsingi börs pidi kolmapäeval viieks tunniks kauplemise peatama, sest Rootsis asuvas andmekeskuses käivitunud tulekustutussüsteem kahjustas servereid.
Kolmapäeval peatas Põhja-Euroopa börsidel ajutiselt kauplemise tulekustutussüsteem, mis käivitus Rootsis Väsbys, serverite halduskeskuses. Selle tulemusena said serverid tõsiseid kahjustusi.
Vahejuhtumi tõttu jäi Põhja ja Balti börsidel tegemata tuhandeid tehinguid, mis tähendab tõenäoliselt kannatanutele kompensatsiooni maksmist, vahendas Soome rahvusringhääling Yle. „Paljud kauplejad kandsid kahju, kuid kui palju selliseid investoreid oli, pole veel teada,“ ütles Helsingi börsi juht Henrik Husman. Siiski lubab ta, et nad maksavad kahjutasu välja kõigi reeglite kohaselt.
Kolmapäeval seiskus kauplemine Helsingi, Stockholmi, Kopenhaageni, Reykjaviki ja kolme Balti riigi pealinna börsil. „Skandinaavias on katkenud tehingute kogusumma peaaegu kolm miljardit eurot,“ nentis Husman. Eile töötas Helsingi börs varusüsteemil.
Balti riikide börsidel on kauplemishaare märkimisväärselt väiksem, lisab Yle.
Lootus esmaspäevaks korda saada
Nasdaq Nordicu tegevjuhi Lauri Rosendahli sõnul käib kauplemine Balti ja Põhjamaade börsidel ka reedel varusüsteemis.
„Eesmärk on see, et vähemalt esmaspäeval saaks normaalsesse ellu tagasi pöörduda. Teoorias võib see juhtuda ka reedel, aga süsteemi ei taheta kiirustades tööle panna,“ ütles ta Kauppalehtile.
Soomes on ühendusega probleeme OP-l ja FIMil, investorite veebikauplemissüsteem ei tööta ja toimiv ühendus on vaid maakleritel, kellele investorid siis telefoni teel soove saavad edastada. Lisaks ei tööta ülikiire kauplemise süsteem, mida varuserverites pole.
Rosendahli sõnul tegeleb sadu Nasdaqi ja teiste asjaga seotud firmade inimesi selle nimel, et kauplemissüsteem korralikult tööle saada. Ka USAst on tehnikuid appi tulnud. „Tegemist on eriti keerulise teenusesüsteemiga, mida ei saa lihtsalt poeriiulilt. Inimesi ja masinaid on kohale saadetud ka Euroopa finantskeskustest,“ lisas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.