Ökonomist: USA rahandus võib kontrolli alt väljuda

„Aus arvestus näitab, et USA võlatase tõuseb šokeerivalt kõrgete tasemeteni,“ ütles Chicagos tegutseva investeerimisfirma Northern Trusti peaökonomist Carl Tannenbaum klientidele saadetud kirjas. Tannenbaum on Chicago Föderaalreservis olnud ka riskijuht.

Maksukärped ning tööturu reform aitavad majanduskasvule kaasa, aga fiskaalne stimuleerimine toimub küsitaval ajal, lisas ta. See stimuleerib Tannenbaumi sõnul majandust, millel läheb juba praegu hästi. „See on tüürinud riigi fiskaalset seisundit ohtlikus suunas.“

Maksukärbete taga olevad poliitikud ütlevad, et reform võimaldab USA majanduskasvu viia 3 protsendini. Erapooletu organisatsioon Congressional Budget Office (CBO) prognoosib, et 2018. aastal on majanduskasv küll tugev, aga sellele järgneb aeglustumine.

„Pikaajaliselt on USA majanduskasvu potentsiaal keskmiselt 1,9 protsenti – see ei anna valitsusele piisavalt maksutulu, mis võimaldaks defitsiiti kontrolli all hoida,“ ütles Tannenbaum.

CBO prognoosib, et Ühendriikide eelarve puudujääk ulatub järgmise kahe aasta jooksul triljoni dollarini. Võlg võib SKP-ga samale tasemele tõusta juba järgmise kümnendi jooksul – seda taset ei ole nähtud II maailmasõjast saati. Kui vaadata arenenud riike, siis osade puhul on võla suhe SKPsse tõusnud võrreldes kriisieelsete tasemetega kahekordseks. See tähendab, et kui maailma tabab uus majanduskriis, siis on väga raske seda kulutamise suurendamisega pehmendada.

Paljud ökonomistid kardavad ka seda, et võla finantseerimine muutub vähem kättesaadavaks ja kallimaks. Sellele lisandub ka Ühendriikide vananev ühiskond, mis tähendab, et majanduskasv peab olema maksutulude suurendamiseks ja defitsiidi piiramiseks veelgi võimsam.

Numbrid näitavad, et Hiina ja Jaapan, mis on Ühendriikide suurimad võlausaldajad, investeerivad USA võlakirjadesse varasemast väiksemas mahus. Nende osakaal kõigi võlausaldajate hulgas on langenud viimase kümnendi madalaima tasemeni. See viitab asjaolule, et USA emiteerib rohkem võlakirju kui need riigid osta tahavad.

Tõsi küll, kõik ökonomistid ei ole nõnda pessimistlikud. Harvardi ökonomist Ricardo Hausmann ütles, et maailma suurimal majandusel pole võlaga probleeme. Tema sõnul teenib USA välismaale tehtud investeeringutest tunduvalt rohkem raha tagasi kui kulub võlamakseteks.

Tannenbaum hoiatas, et majandus on küll heas seisus, aga järgmisel kümnendil tabab USAd kindlasti majandussurutis, mis võib riigi trajektoorilt kõrvale paisata.

Samal ajal on intressimäärad jätkuvalt rekordmadalal. USAs on baasintressimäär praegu 1,5-1,75 protsendi vahemikus. Alates 2015. aastast on tõstetud intresse kuuel korral, aga ajaloolisi näitajaid vaadates on intressid jätkuvalt väga madalal. Keskpank on andnud mõista, et tulevikus võidakse rahapoliitikat veelgi kiiremini karmistada.

„USA madalad intressimäärad tekitavad mulle palju muret. Kui intressimäärad on pidevalt nullile lähedal, siis see hävitab väärtust, mida ei saa kunagi tagasi,“ ütles Tannenbaum. „Kui me oleme suutnud rahuajal defitsiidi nõnda kõrgele tõsta, siis me ei jäta omale eriti ruumi, et kulutamist suurendada.“