Merko Ehitus hinnasurve küüsis

10. mai 2018, 10:00
Merko Ehitus
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180510/BORS/180519985/AR/0/AR-180519985.jpg

Merko Ehitus teatas täna, et suutis käivet oluliselt kasvatada, kuid ehitussektorit kimbutavad probleemid survestavad kasumit.

Merko Ehituse müügitulu oli tänavu esimeses kvartalis 80,3 miljonit eurot, mida on 38 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal ajal. Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist kasvas 1 miljonilt eurolt 1,1 miljonile eurole. Samal ajal vähenes aga puhaskasumimarginaal 1,8 protsendilt 1,4 protsendile.

Teostamata tööde jääk on kasvanud õige pisut, 291,9 miljonile eurole, ning varade hulk suurenes 19 protsenti, 276 miljonile eurole.

Juhtkonna rahuolematus

Merko finantsjuht Priit Roosimägi ütles, et üldplaanis jätkuvad ka tänavu samad trendid, mis möödunud aastal: sisendhindade kasv ja ehitusressursi piiratud kättesaadavus. „Kuigi eelmise aasta esimese kvartaliga ehitusmaht kasvas ja ehitusteenuse kasumlikkus paranes, siis tervikuna tellijale ehitamise valdkonna kogutulemusega kontserni juhtkond rahul pole.“

Edaspidi oodatakse suuremat efektiivsust. „Ühe kvartaliga suuri muutusi ei too, aga pelgalt ehitusmahu kasv ei ole eesmärk omaette,“ ütles Roosimägi.

Merko jagab ise oma ärid kolme valdkonda: Eesti ehitusteenus, muude koduturgude ehitusteenus ja kinnisvaraarendus. Eestis ehituses, mis moodustab Merko portfellist peaaegu poole, oli 4protsendine kasv, 27,8 miljonile eurole.

Eilsel aktsionäride koosolekul nentis juhatuse esimees Andres Trink, et alltöövõtjaid on raske leida, sest kodumaised tegijad on suunatud praegu ekspordile ja see kitsendab siinsete peatöövõtjate valikut. Kallinenud on kõik: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjalid. Trink tõi välja, et viimase kuue aastaga on olnud näiteks kumulatiivne korterihindade ja palga tõus suurusjärgus 40 protsenti. „Ehitusobjektide arv turul on piiratud, mistõttu kiputakse hinnas konkureerides jätma kasumlikkuseks ning ebasoodsate arengute puhvriks üha väiksemat osa,“ kirjeldas Roosimägi turul valitsevat tihedat konkurentsi.

Lube raske saada

Kinnisvaraarenduses tõi Roosimägi välja elu raskendava ehitus- ja kasutuslubade saamise probleemi: kvartalis müüdi vaid 51 korterit eelmise aasta 141 korteriga võrreldes ning käive jäi neli korda väiksemaks. Selle süüdlaseks peab Roosimägi just pikalevenivat lubade hankimise protsessi: „Perioodi lõpus oli kontserni varudes 322 eellepingutega müüdud korterit ning müügis 403 korterit, mida on siiski vähem kui möödnud aastal."

Kusjuures, lubade protsessi probleemid Merko juhtide hinnangul tulevikus aina suurenevad. Ees ootab liginullenergia-hoonete seaduse rakendamine, mis teeb ehitamise Trinki sõnul keskmiselt 10 protsenti kallimaks. Lõplik tõde selgub pärast pilootprojekte. „Merko plaanib nõudeid täita, loodetavasti täidavad ka teised, nii et päikesepaneelid katusel ei jääks [butafooriaks]. Aga Eesti on Baltikumis selgelt teises liigas: siin on nõuded rangemad ja neid arvestatakse ehituslubade andmisel rohkem kui Lätis-Leedus.“

Tänavu ootab Trink Merkole head kasvu. Enam kui 300miljoniline käive on kontserni jaoks midagi, mida loodeti näha juba 2016. aastal ning seda positsiooni enam nii kergesti käest anda ei soovita. „Minu hinnangul jääb ehitusturg sel aastal võrdlemisi atraktiivseks, aga sisendhindade trendid jätkuvad. Seda, et turul oleks nihe, kus nõudlus ja pakkumine poleks kooskõlas, ma ei näe,“ ütles Trink.

Trink ütles, et olukord korteriturul on stabiliseerumas ning sellise kasvuga, nagu viimasel paaril aastal, enam arvestada ei saa. Kinnisvaraarenduse müügitulu vähenes poole võrra.

Merko numbreid aitasid aga oluliselt parandada välisturud, kus käive kasvas peaaegu et 300 protsenti, 43,5 miljonile eurole ning suudeti 0,1 miljoni euroga napilt kasumisse jääda.

Kuigi konkurents on Norras ja Baltikumis tugev, siis on kontsern enda sõnul oma positsiooni turgudel parandanud. Suurimad töös olevad välismaised objektid on Merkol Riias Akropole keskus ning Vilniuses Radisson Blu hotelli ehitus.

Dividend viis aktsia rekordini

Tänavu rõõmustab Merko oma investoreid üheeurose dividendiga. Välja makstakse 17,7 miljonit eurot, mida on rohkem, kui kogu möödunud aasta kasum.

Otsust põhjendas Trink investoritele Merko „liiga hea kapitaliseeritusega“. Teisalt said aktsionärid rõõmustada aktsia hinnahüppe üle, mille ettevõtte dividendiuudis veebruaris kaasa tõi. Pikki aastaid allpool 10 euro piiri kaubelnud Merko aktsia hakkas rallima ja jõudis märtsis-aprillis oma kõigi aegade kõrgeima taseme, 11,8 euroni. Praegu kaupleb aktsia 11,4 euro juures. Alates aasta algusest on see tõusnud 27 protsenti.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. May 2018, 09:42

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing