Välisaktsiate pall on finantsinspektsiooni käes

Segadus käib ADRide ehk hoidmistunnistustel põhinevate välisaktsiatega kauplemise ümber. Kuigi uus Euroopa Liidu regulatsioon otseselt ei keela ADRidega kauplemist ja teadaolevalt pole ka mujal riikides sellega probleeme, siis Swedbank ja SEB on lükanud Eestis palli finantsinspektsiooni väravasse, inspektsioon aga näib ootavat suuniseid Euroopa Liidust.

„Finantsinspektsioon analüüsib teemat, õigusakte ning kui oleme ära kuulanud turuosaliste argumendid, kujundame seisukoha, mis võiks olla turu praktika. Miski aga ei keela turuosalistel sellele vaatamata käituda nii, nagu õigusaktides on kirjas, vastavalt oma riskiisule,“ ütles inspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli.   Ta tõdes, et teema on aktuaalne ka mujal Euroopas ning ühtset seisukohta veel pole. "Kas küsimus saab üleeuroopalise või siseriikliku lahenduse, see selgub loodetavasti lähiajal."

Kuu aega tagasi kirjutas Äripäev, et Eesti investori jaoks seisneb mure selles, et tänavu kehtima hakanud uue Euroopa Liidu mammutregulatsiooni raames nõutakse, et niinimetatud kombineerutud investeerimistoodetel oleks juures kohalikus keeles keelne infoleht. Kas ADRid on säärased kombineeritud tooted või mitte, selle üle vaidlus käibki. Praktikas tähendab praegune kord aga seda, et Swedbanki ja SEB vahendusel saab osta Statoili aktsiat Norra börsilt, kuid mitte Saksa börsilt, kus see ADRi kujul samuti noteeritud on.

Kas tegu on Eesti pankade nii-öelda omaalgatusega? Uurisime, kuidas käitutakse ADRidega Saksamaal, mis on tuntud oma jäikade reeglite järgimise poolest. Saksa finantsinspektsioon (BaFin) tõdes, et nendele pole laekunud ühtegi märget ega kaebust selle kohta, et saksa investorid enam ADRidega kaubelda ei saaks.

„Vastavalt Euroopa Komisjoni 7. juulil 2017. aastal välja antud teatele on tõepoolest esimeses järjekorras toote looja/pakkuja ülesanne otsustada, kas toode kvalifitseerub PRIIPina [kombineeritud investeerimistootena] või mitte. Otsus peab lihtsalt hiljem kontrollorganite või tsiviilkohtu uurimisel vett pidama,“ ütles BaFini esindaja Dominika Kula.

Kuna Euroopa Komisjon tõlgendab kombineeritud investeerimistoote mõistet väga laialt, siis ühest arusaama, kus piir keelu ja lubamise vahel jookseb, veel turuosaliste seas ei ole. Kula sõnul vaadatakse sageli üksikhjutumiseid ja oodatakse Euroopa komisjoni täiendavaid juhiseid. Kas ADR on kombineeritud investeerimistoode või mitte? Kula sõnul võib argumenteerida nii poolt kui vastu. Kuna ADR pakub otseinvesteeringu võimalust ettevõttesse, on tegu jutskui aktsiaga. Vastased võivad aga öelda, et tegu on aktsiate „pakendamisega“. „Kuna kombineeritud investeerimistoote pakkumine ilma vastava dokumentatsioonita on seaduse järgi korrarikkumine, siis on mõistetav, et mõned ettevõtted neid tooteid ilma põhiteabedokumendita ei paku,“ ütles Kula.

Uus regulatsioon on pannud kogu Euroopas punkti USA ETFidega kauplemisele, sest börsil kaubeldavate fondide pakkujad muudavad sealset sisu piisavalt tihti selleks, et infolehtede trükk mõttetuks muuta. Ainus variant on välismaakleri kasutamine, kes Euroopa Liidu seadustele vilistab.

Teine lugu on ADRide ehk hoidmistunnistustega. Enamjaolt on tegu üks-ühele aktsiaga mõnest kolmandast riigist, mis kaupleb USA või mõnel Euroopa börsil, kuid ei ole seal tavaaktsiana noteeritud. Sisuliselt garanteerib mõni kohalik finantsasutus, et aktsiad on olemas. Mõnikord on nii, et ADR on vaid osa ettevõtte tavaaktsiast, kuid enamjaolt kasutatakse ADRi aktsia võrdkujuna. Ehk: mingit toote kombineerimist ei ole. Ning see on ka ainus mõistlik võimalus, neile aktsiatele ligi pääseda. Kuna ADR pole sama, mis aktsia, siis tavaliselt hääleõigus sellega kaasas ei käi. Samas säilib harilikult investori õigus dividendile.