Kes pakuvad Põhjalas parimat dividenditootlust?

Artikkel

- Börsiuudised
- Kaspar Allik
- 6. juuni 2018 kell 14:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kes pakuvad Põhjalas parimat dividenditootlust?
StockholmFoto: Scanpix/Reuters
Suurima dividenditootlusega paistavad Põhjala börsidel silma pangad, kuid konkurentsi pakuvad ka lõhetootja ning telekomifirma.
Stockholmi börsil pakuvad suurimat dividenditootlust pangad. Nii Nordea, Handelsbankeni, SEB kui ka Swedbanki dividenditootlus ületab 7 protsenti, Nordea puhul napilt üle 8 protsendi.
Põhjamaade pangad on investorite seas olnud väga populaarsed. Kümne aasta tagusest finantskriisist libisesid pangad sujuvalt üle ning on näidanud sektoris kõrgeimat kasumlikkust ning olnud ka kõrgelt hinnatud. Kuid hiljutine dividenditootlus on tulnud aktsia ning kasumi languse hinnaga.
Viimase aasta jooksul on nii Nordea, Handelsbankeni kui ka SEB aktsia kaotanud hinnas üle 20 protsendi. Stockholmi OMXS30 indeks on sama perioodiga kukkunud 4,8 protsenti.
Paremini on läinud Swedbankil, kelle aastane kukkumine on tagasihoidlikum 11 protsenti. Swedbankist on saanud ühtlasi suurima eluasemelaenuportfelliga ning Põhjala kõige tulusam ja kuludelt efektiivsem suurpank. Esimeses kvartalis kasvas intressitulu 5,4 protsendi jagu, 6,3 miljardi kroonini, puhaskasum langes 1,8 protsendi jagu, 5 miljardi kroonini.
Ning väljavaadet peavad pangad positiivseks, sellelt aastalt oodatakse suuremat kasumlikkust kui 2017. aastast.

H&M
Pankadega võrdset dividenditootlust pakub Stockholmi börsil rõivatootja H&M ligi 7,3 protsendiga.
Ettevõttel ei ole viimasel ajal just kõige paremini läinud. Aasta alguses teatati, et eelduste kohaselt suletakse tänavu 170 poodi ja avatakse 390 uut. Nii suur poesulgemiste laine oli ettevõttel viimati 1998. aastal.
Stockholmi börs:
Nordea Bank 8%
Svenska Handelsbanken 7,8%
SEB 7,2%
Swedbank 7,1%
H&M 7,3%
Telia Company 5,55
Skanska 5,1%
Oslo börs:
Marine Harvest 7,28%
Ärimudel, mis H&Mi kunagi maailma liidriks tõstis, enam ei tööta. Morgan Stanley pealkirjastas oma viimase analüüsi lausa nii: "Epohhi lõpp". H&M pole enam kasvufirma. Ka rõivahiid ise möönab, et kiires tempos aina uute kaupluste avamine ajal, mil järjest kasvab internetist ostmine, ei saa samamoodi jätkuda.
Poodide juurdekasv aeglustub sel aastal 4,6 protsendini. Aastatel 1999–2017 oli keskmine kasv 12 protsenti.
Mullu oli rõivaketi aktsia Stockholmi börsil üks suuremaid kukkujaid, pärast seda kui detsembris üle ootuste kehvad majandustulemused avaldas. Viimase aastaga on aktsia kukkunud üle 38 protsendi.
Nii panustataksegi rohkem e-kaubanduse arendamisele, kuid suur laev pöördub aeglaselt. Konkurentidel, nagu Inditex, millel on lühemad ja paindlikumad tarneahelad, läheb palju paremini. Firma asutaja poeg on aga langusega miljardite eest H&Mi aktsiaid juurde ostnud.
Telia Company
Põhjamaade suurim telekomioperaator on näinud viimastel aastatel kasumi langust. Põhjusteks tugev konkurents, Euroopa Liidus alanenud rändlusteenuse tasud ning aastatetagune korruptsiooniskandaal Usbekistanis, mille tagajärjel maksti ligi miljardidollariline trahv.

Skandaali tagajärjel lahkus Telia Euraasia piirkonna turult, sealhulgas endise Nõukogude Liidu Kesk-Aasia liiduvabariikidest, mis andsid ligi 20 protsenti kontserni käibest.
Euraasiast lahkumisega muutub Telia kiire kasvuga telekomiettevõttest stabiilseks madala kasvumääraga küpsel turul tegutsevaks ettevõtteks. Ühelt poolt tähendab see väiksemat riski, teiselt poolt aga ei saa enam oodata oluliselt kasvavat aktsia hinda.
Telia peamine tuluallikas on mobiilside, lairiba internetiside, telefoni püsiside ja tasuline kaabeltelevisioon. Telia saab ärikasumist 56% Rootsist, 13% nii Soomest kui ka Norrast, 4% Leedust ja 2% Eestist. Siia võib lisada veel 11% ärikasumit muudest riikidest, kuhu peamiselt kuuluvad Kesk-Aasia riigid ning Türgi ja Venemaa.
Nüüd näeb see ette maksta dividendi vähemalt 80% jätkuvate tegevuste pealt teenitavast vabast rahavoost või minimaalselt 2 krooni.
Sellega seoses maksti sel aastal dividendi kolmandiku võrra eelmisest aastast vähem ehk 3 krooni asemel 2. See teeb praeguse aktsia hinna juures dividenditootluseks 5,5%. Kui võrrelda seda teiste Euroopa telekomidega, on seda veidi rohkem kui Saksa Deutsche Telekomil (4,85%) või Prantsuse Orange'il (4,45%). Telia aktsia on aastaga ligi 15 protsendi võrra kallinenud.
Skanska
Mõni aasta tagasi siinselt ehitusturult lahkunud Skanska teeb uue tegevjuhi Anders Danielssoni eestvõtmisel suurpuhastust ettevõtte juhtimises.
Ettevõtte kasumiks oodatakse selleks aastaks 5,3 miljardit krooni, summat vähendati aasta alguses varasema 6,6 miljardi krooni pealt.
Skanska korraldab oma tegevuse ümber näiteks Poolas ja Tšehhis. „Sõltuvalt Euroopa nõrgast turust vähendab Skanska seal infrastruktuuriehitust ja keskendub Ameerika turule,“ andis ettevõte aasta alguses pressile teada.
Sel aastal kulutab ettevõte kava järgi struktuurimuudatusteks 600 miljonit Rootsi krooni ehk 60 miljonit eurot. Rootsi majanduslehe Dagens Industri teatel kulub suurim osa sellest koondamistele.
Ehitusfirma kavatseb koondada 3000 töökohta ja loodab sellelt säästa aastas 100 miljonit eurot.
Ettevõtte esimese kvartali käive oli mullusega võrreldes 8 protsendi võrra suurem, ligi 27 miljardit Rootsi krooni, ärikasum langes aga üle 65 protsendi, 652 miljonile Rootsi kroonile ning puhaskasum kahanes 68 protsenti, 510 miljonile Rootsi kroonile.
Järgmise aasta jooksul ootab ettevõtte USA ja Põhjamaade turult positiivset arengut, Euroopas on väljavaade stabiilne.
Skanska pakub ligi 5protsendist dividenditootlust ning viimase aastaga on aktsia langenud üle 20 protsendi.
Marine Harvest
Oslo börsi suurim dividendimaksja on Norra suurim lõhetootja Marine Harvest.
Ühtlasi on tegu nimekirja tugevaima tõusjaga, aasta algusest on aktsia kerkinud 17 protsenti. Ettevõtte käive on näidanud stabiilset kasvu ning sel aastal on abiks tulnud rekordkõrgele kerkinud lõhe hind ning tugevnev globaalne nõudlus.
Hinda on üles ajanud ka piiratud pakkumine. 2016. aastal tabas lõhetootjaid kriis, mil miljonid kalad hävinesid nii peamisel tootjal Norral, kui ka suuruselt teisel tootjal, Tšiilil ning seni pole tootmine täiel määral taastunud.
Paar kuud tagasi teatas ettevõte, et plaanib laieneda Hiinas ning avada seal 2000 kiirtoidurestorani. Praegu on ettevõttel viis restorani Taiwanis.
Vaatamata sel aastal tugevalt tõusnud aktsia hinnale, on lõhetootja dividenditootlus ligi 7,3 protsenti.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Konkurents
Hetkel kuum